Veebruarist kuni juunini kohtusid haridusministeeriumi esindajad 18 omavalitsusega, mis peavad väikseid, alla 40 õpilasega gümnaasiume, et rääkida läbi, millised kitsaskohad võivad tekkida koolivõrgu korrastamisel ja millist tuge saaks riik pakkuda.

Kattago rääkis kohtumiste tulemusi tutvustades, et väikegümnaasiumide probleemid on pikaajalised ja tulenevad eelkõige madalast sündimusest teatud regioonides.

Neist omavalitsustest umbes kolmandik on juba koolivõrgu muutmise otsused läbi analüüsinud ja muudatused ära teinud või on neid peatselt tegemas. Teises rühmas on need, kes möönavad koolivõrgu muutmisvajadust, aga ei taha enne valimisi midagi ette võtta, ja kolmas rühm on omavalitsused, kes hoolimata õpilaste kahanemise trendist midagi ette võtta ei plaani.

"Omavalitsused tõid välja erinevaid takistusi, mis on neil seni koolivõrgu ümberkorraldamist takistanud. Peamiselt nimetati ühistranspordikorralduse küsimust regioonis, täiendavate üldkeskhariduse võimaluste loomise vajadust riigi õppeasutustesse – see puudutab riigigümnaasiume, kuhu võiks omavalitsuse õpilased suunduda, kui omavalitsus gümnaasiumiastme sulgeb – ja nimetati ka täiendavate õpilaskohtade loomise muret," loetles Kattago.

Tema sõnul on õpilaskodu kohti juurde vaja näiteks Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Kuressaare puhul, kus see on eelduseks koolivõrgu muutmise otsustele.

Probleemiks on ka nii-öelda tüdrukute erialade nappus mõnes piirkonnas, näiteks Võru vallas, kus omavalitsuse inimesed tõid välja, et kohaliku kutsehariduskeskuse erialad pole tüdrukutele atraktiivsed. Näiteks jõuti selleni, et Kagu-Eestis on seoses elanikkonna vananemisega suur puudus hooldustöötajatest.

"Leitigi, et tütarlapsed ei lähe võib-olla nii meelsasti õppima autoremondilukksepaks," tõi Kattago välja.

Raplamaal Märjamaa vallas gümnaasiumiastet sulgeda ei plaanita, ühe mõttena käis vald aga välja õpilaskodu arendamise selliselt, et olla valmis vastu võtma ka neid õpilasi, kes võiks tulla neile juhul, kui lähipiirkonnas, näiteks Lihulas või Kullamaal otsustataks gümnaasiumiaste kinni panna. Kattago tõdes, et Kullamaal ja Lihulas nähakse asja tõenäoliselt vastupidi ehk plaan ei pruugi naabruskonnas laiemat toetust leida.

Riik ei saa kohalikele omavalitsustele kuuluvaid gümnaasiume sulgeda, otsuse peavad tegema omavalitsused ise. Küll aga kavatseb riik valmistada ette hariduskeskuste katseprojekti.

"Hariduskeskuste pilootide rakendamine võiks esmajärjekorras toimuda Räpinas, Säreveres, Olustveres, Hiiumaal ja Ida-Virumaal /.../, kus gümnaasiumiharidus ja kutseõpe oleksid ühe mütsi all ja ligipääsetavad piirkonna põhikoolinoortele," lausus ta.

Kattago sõnul on praegu selliseks muudatuseks esimesena soovi avaldanud sellised omavalitsused, kus loodav hariduskeskus tuleks olemasolevasse kutsehariduskeskusesse. Seda, et mõne pisema gümnaasiumi juures ka mõned kutseõppeerialad avada, esialgu ei plaanita.

"Täna tundub koolivõrgule ja kutsehariduskeskuste võrgule peale vaadates realistlikum, et seal, kus on vajalik taristu juba olemas, on sinna juurde akadeemilise gümnaasiumiastme toomine lihtsam ja mõistlikum," sõnas asekantsler.

Läbirääkimiste fookuses olnud väikegümnaasiumid peavad tegema otsuseid juba 2027. ja 2028. aastaks, sest kui jätkub õpetajaskonna vananemine ja sündimuse langus, tuleb peatselt paika panna, kas jätkata seal gümnaasiumiastme pidamist.

Vastutus keskhariduse eest peaks riigile liikuma

Kattago rõhutas, et koolivõrgu korrastamiseks tehtavaid muudatusi, sealhulgas neid, mis puudutavad väikegümnaasiumide ümberkorraldust, ei tehta eesmärgiga raha säästa, vaid selleks, et kõigis Eesti piirkondades oleks kõigile põhikooli lõpetajatele kättesaadav gümnaasiumi- või kutseharidus mõistlikel tingimustel ning et seda pakutaks nii ruumikasutuse kui logistika mõttes võimalikult efektiivselt.

"See on peamine eesmärk koolivõrgu korrastamisel, et hariduse kvaliteet kasvaks ja regionaalne ebavõrdsus kahaneks," lausus Kattago.

Lisaks plaanib ministeerium hakata koostama keskhariduse riigi vastutusele võtmise eelnõu väljatöötamiskavatsust. Nimelt ütles Kattago, et arengukava järgi peaks vastutus keskhariduse eest liikuma 2035. aastaks riigile, aga samme selleks pole senini astutud ning gümnaasiumiastet võib pidada nii riik kui kohalik omavalitsus.

"Kuni see võim on mõlemal, on keeruline teha pikaajalisi selgemaid plaane. Soovitakse seadusandjalt selgeid vastuseid, kas tulevikus läheb keskhariduse eest vastutus riigile või ei," lausus ta.

Järgmiseks plaanib haridusministeerium viia läbi tervet Eestit puudutava koolivõrguanalüüsi, kus uuritakse riigieksamitulemusi, õpingute jätkamist ja kõrghariduse omandamist, et saada tervikpilt, kas ja kuidas on need näitajad mõjutatud gümnaasiumi suurusest või regionaalsest paiknemisest.