Praegu on paigas, et rahandusministeerium tuleb veel selle aasta sees välja Eesti jaeinvestoritele suunatud võlakirjaemissiooniga, kuid selle täpsed detailid selged veel ei ole, rääkis rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.

Ka maht on veel arutluse all. "Oleme konsulteerinud erinevate kohalike turuosaliste ja ekspertidega, arvamusi on mõnekümnest miljonist mõnesaja miljonini, nii et ma arvan, et selline maksimaalselt paarsada miljonit," rääkis Luurmees.

Võlakirjade lunastustähtajaks võiks Luurmehe sõnul kujuneda üks kuni viis aastat.

"Tagasiside erinevatelt osapooltelt on see, et kui me sihime jaeinvestoreid, siis pigem lühem tähtaeg on see, mis jaeinvestoreid köidab," ütles Luurmees.

Pakutav intressimäär peaks kujunema turutingimustel. "Me kindlasti vaatame alternatiivseid finantseerimisvõimalusi, et me ei maksaks üle ja ei tekitaks sellega riigile lisakulu kõrgemate intresside näol, aga täpset määra on raske öelda, see sõltub turust," rääkis Luurmees.

Luurmees lisas, et üldiselt võiks intressimäär jääda võrreldavaks 12 kuu euriboriga. See on praegu on 3,576 protsenti aastas.

Võlakirjad hakkaksid olema kaubeldavad Tallinna börsil, rääkis Luurmees: "See muudab nad kohalikele jaeinvestoritele lihtsamini kättesaadavamaks ja tehingutasud odavamaks."

Lisaks Eesti jaeinvestoritele plaanib riigikassa sügisel rullida üle 300 miljoni euro ulatuses institutsionaalsetele investoritele suunatud üheaastaseid lühiajalisi võlakirju, kuid muid suuremahulisi emissioone sel aastal Luurmehe sõnul enam ei kavandata. Vajadust ei ole.

Üldiselt on Euroopa Parlamendi valimiste järel Euroopa võlakirjaturgudel tekkinud teatav ebakindlus, rääkis Luurmees, peamiselt seoses parempopulistide võidukäiguga Prantsusmaal ja sealse presidendi Emmanuel Macroni otsusega ennetähtaegsed parlamendivalimised korraldada.

"Tõenäosus, et äärmuslikumad vaated saavad võimule, kindlasti tekitab sellist ebakindlust investorites," ütles Luurmees. "Madala riskiga riigid võib-olla kannatasid vähem ja kõrgema riskiga riigid natuke rohkem."

Siiski on ka pärast Euroopa Parlamendi valimisi mõned riiklikud emissioonid toimunud.

Leedu laenas kolmapäeval oksjonil seitsmeaastaste võlakirjadega miljard eurot. Intressiks kujunes Leedu võlakirjade mid-swap määr, millele lisandus 0,9 protsendipunkti, mis on SEB kapitaliturgude maakler Erik Lauri sõnul umbes võrreldav Leedu neli kuud tagasi emiteeritud võlakirjade intressimääradega.

Seejuures oli tegu esimese emissiooniga, pärast S&P Balti riikide krediidireitingu langetust.

"Kuigi krediidireitingu langus enamasti muudab emitendi jaoks laenamise kallimaks, siis näib, et Leedu näitel oli langetus juba varasemalt sisse hinnastatud, kuna sõda Ukrainas on kestnud juba paar aastat," märkis Laur SEB teates.

Ka Luurmees ütles, et turureaktsiooni S&P reitingulangetusele ta väga tajunud ei ole, ning pigem langes see kokku Euroopa Parlamendi valimistega. Samas tõi ta välja, et kuna Eesti krediidireiting on Leedust ja Lätist pisut parem, siis Eesti jaoks on laenamine olnud pisut odavam – nii 0,1-0,2 protsendipunkti.

Teisalt ei ole ka erilist mõju avaldanud Euroopa Keskpanga otsus baasintressimäärasid 0,25 protsendipunkti langetada. Luurmehe sõnul mõjutavad need pigem lühiajalisi intresse ja mitte pikaajaliste võlakirjade omi.

Eesti põhjanaaber Soome emiteeris teisipäeval võlakirju miljardi USA dollari ulatuses, intressiga 4,4 protsenti aastas.

Laur SEB-st ütles, et huvi Soome võlakirjade vastu oli kolme kuu taguse ajaga võrreldes märgatavalt langenud ja kui toona märgiti Soome võlakiri üle 7,5-kordselt, siis nüüd taheti seda vaid kümnendiku investoritele jaotatud mahust rohkem.

Dollarites laenamises ei ole Soome jaoks midagi erakordset ja riik teeb seda selleks, et saada ligi eurodes investeerivatest investoritest erinevale grupile.

Kuna USA föderaalreservi intressimäärad on Euroopa Keskpanga omadest kõrgemad, siis on ka dollarites laenamise intress kõrgem. Samas riigid tavaliselt maandavad tuletistehingutega valuutariski, rääkis Luurmees, mistõttu tegelikult lõpuks makstakse ikka euro intressi.

Ka Läti on varasemalt dollarites laenanud, kuid Luurmehe sõnul Eestil sellist plaani ei ole.

"Praegu lähiajal me selle peale küll ei ole oma sihte seadnud. Pigem ikkagi meie võlakirjad on nii uued, meil on ainult kolm võlakirja praegu turul, et meil on siin euro turul veel piisavalt huvilisi, investoreid," rääkis Luurmees.

"Me otseselt ei näe põhjust praegu, miks minna dollari turule, aga pikemas perspektiivis ei välista, et see aitab investorbaasi laiendada, hajutada neid riske, mis on seotud investorite meeleoludega," märkis Luurmees.

Eesti kolm pikaajalist võlakirjaemissiooni on kõik noteeritud Iirimaa Euronext Dublini börsil – 2020. aasta juunis emiteeritud 1,5 miljardit eurot toona intressiga 0,125, 2022. aasta oktoobris emiteeritud samuti 1,5 miljardit intressiga 4,0 protsenti ja selle aasta jaanuaris emiteeritud üks miljard, intressiga 3,25 protsenti.

Kõigi tähtaeg on 10 aastat ja praegu kauplevad nad intressitasemel umbes 3,6 protsenti. Ka neid on Eesti investoritel võimalik osta, kuid ühe võlakirja nominaalne suurus on 1000 eurot ja nende hankimisega kaasnevad võrdlemisi kõrged teenustasud.