2020. aastal algatas Tallinn Bekkeri kõrval asuva Meeruse sadamaala detailplaneeringu. Mõlemad alad kuuluvad Logman Investile, mille omanik on Endel Siff ning mõlemal alal on plaan tööstusalad ümber ehitada elamu- ja äripiirkonnaks. Linna nägemus on, et Bekkerist ja Meerusest saab sellega koos Hundipea ja Sitsi manufaktuuri alaga Põhja-Tallinna üks keskustest.

Tallinna abilinnapea Madle Lippus ütles ERR-ile, et Bekkeri ja Meeruse ala vaatab linn ühe tervikuna.

"See on selles mõttes suur linnak, kus praegu toimub tootmine. Aga edaspidi on eesmärk kujundada see ümber keskusealaks, kus suurusjärgus 50 protsenti peab olema elamist ja ülejäänu on kas ärifunktsioon või ka sotsiaalobjektid. Kuna see ala on nii suur, siis ei oska veel öelda, et kui palju sinna tuleb kortereid ja kui palju elanikke. Aga kuivõrd räägime ikkagi suurtest suurusjärkudest, siis on ette nähtud sinna ka lasteaia ja kooli kavandamine," lausus Lippus.

Bekkeri detailplaneering hõlmab pea 34 hektarit. Kolm aastat tagasi valmis Kadarik Tüür Arhitektidel Tallinnas Kopli poolsaarel asuva Bekkeri sadama visioonikavand, kus on välja joonistatud toona Siffi poolt välja käidud ideena uus ooperimaja, mis algatatud detailplaneeringus enam sees pole.

"Selle planeeringu kontekstis ei ole see enam aktiivne mõte ja seda osaliselt põhjusel, et ala asub ikkagi kesklinnast kaugel ning ligipääs sinna on raskendatud," nentis Lippus. Küll on alale endiselt plaanis rajada jahisadam.

Bekkeri ala kõige kõrgem hoone tuleb planeeringu järgi 14-korruseline, ülejäänud hooned tulevad kahe- kuni seitsmekorruselised. "On olnud juttu ka kõrgematest mahtudest, aga praegu oleme jõudnud sellisele arusaamisele koostöös arendajaga, et see piirkond tõesti ühte maamärk-hoonet vajab, mille kõrgus peaks olema kuni 14 korrust," lausus Lippus.

Siffiga on ka kokku lepitud, et korraldatakse planeeringuvõistlus, mis Bekkeri ala läbi lahendab, lisas abilinnapea.

"Veel vajalikke funktsioone, mis elanikke teenindaksid, et ei oleks ainult jahisadam – võiksid olla kohalikud poed, teenused kättesaadavad. Ja kindlasti ka mereäärne ala – Bekkeri-Meeruse planeeringute loogika on ka see, et läheb mere äärest promenaad, et mereäär oleks kõigile ligipääsetav," lausus Lippus.

Kuivõrd alal saab olema tihe asustus ja palju elanikke, ehitab linn sinna ühel hetkel ka lasteaia ja kooli. Selleks annab arendaja linnale maa.

Tramm tuleb, kuid mitte kohe

Tallinn on sidunud uute ja suurte arenduste rajamise ühistranspordiga. Põhja-Tallinna puhul on räägitud ühistranspordist kasvava murega, sest plaanitavate arendustega Koplis, Hundipeal ja Sitsi piirkonnas kasvaks seal piirkonnas elanike arv kümnete tuhandete võrra.

Lippuse sõnul saab suuremaid arendusmahtusid Kopli poolsaarel ja Paljassaarel lubada, kui sealsed ühistranspordiühendused on paremad. Bekkeri detailplaneeringus räägitakse trammiliinist, mis liiguks üsna paralleelselt praeguse Kopli tänava trammiteega.

"Pikas perspektiivis linn näeb sinna ka trammi rajamise võimalust, aga esialgu tähendab see ilmselt kiiret bussiühendust. Tramm on ikkagi pikem muusika," ütles Lippus.

Praegu valmistub linn ehitama trammiteed Putukaväilale kuni Puhangu tänavani. Edaspidi on plaanis seda pikendada Bekkeri-Meeruse alani ja kuni Kopli poolsaare otsani, lausus Lippus.

Kui Meeruse detailplaneeringuga on linn neli aastat juba tegelenud ja see protsess peaks varsti lõpule jõudma, siis arvestades Bekkeri ala suurust võiks arvestada nelja-viie aasta pikkuse menetlusajaga, märkis abilinnapea.

Bekkeri sadam töötab praegu kaubasadamana, kus laaditakse ja pakutakse laoteenust puistekaupadele, näiteks killustikule.

Tallinna arengustrateegia 2035 linnaosade tuleviku kaardi järgi nähakse Meeruse ja Bekkeri sadamat koos Põhjala tehasega kujunemas mitmekesisemaks linnakeskkonnaks ehk sadamalinnakuks. Visiooni järgi avatakse suletud tööstusalad, rajatakse uusi hooneid, tänavaid pikendatakse mereni, arendatakse välja rannapark- ja promenaad ning võrreldes olemasolevaga lisandub mereäärseid tegevusvõimalusi ja sadamafunktsioone. Piirkonna autokasutus väheneb otsustavalt; jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumine on eelistatud, märgitakse strateegias.

Bekkeri sadamaala visioonikavand, kus on ideena sees ka uus ooperimaja: