ERR-i portaalis 1. juulil ilmunud loos "Riik vaeb rahva vastu uut fosforiidisõda" võib lugejal tekkida ekslik arusaam, et riik plaanib juba lähiaastatel kogu ca 40-ruutkilomeetrisel Toolse maardla alal fosforiidi kaevandamise alustamist, see ohustab kuni 800 pere kodusid ning laiemalt Virumaa põhjavee seisu. Eesti Geoloogiateenistus kirjeldab, kuidas olukord nende vaatest on.

Eesti Geoloogiateenistuse 2023. aastal alanud ja kuni 2025. aasta lõpuni kestva teadus-arendusuuringu fookuses on osa Toolse fosforiidimaardlast – laiendatud Aru-Lõuna ala, mille pindala on ligi 10 ruutkilomeetrit. Geoloogiateenistus keskendub käesolevas teadus-arendusuuringus ainult laiendatud Aru-Lõuna uuringualale ning teiste alade uurimise plaane antud uuringu raames ei ole.

Üks olulisi põhjuseid, miks valiti uuringualaks laiendatud Aru-Lõuna ala, oli see, et ala kattub suures osas tegutseva lubjakivikarjääriga ja vana lubjakivikarjääriga, kus ühtegi inimest ei ela.

Eesti Geoloogiateenistus uurib laiendatud Aru-Lõuna alal ka allmaakaevandamise võimalusi. Klassikaline allmaakaevandamine on Lõuna-Arus äärmiselt keeruline, sest fosforiit on seal maapinna lähedal, pude ja kipub varisema. Lisaks vajab see põhjavee alandamist sarnaselt pealmaa kaevandamisega. Pealmaa kaevandamise kõrval me kaalume võimalusi, kuidas kaevandada allmaa meetodil nii, et põhjavee taset ei peaks alandama.

Geoloogiateenistuse uuringute väga oluline osa on piirkonna hüdrogeoloogiline modelleerimine. Tänapäevaste teaduslike meetoditega on võimalik eelnevalt simuleerida kaevanduste ja muude suurte arenduste võimalikke keskkonnamõjusid. Modelleerimist kasutades on võimalik anda võimalike kaevandamise mõjude kohta põhjaveele nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid hinnanguid.

Hüdrogeoloogilise modelleerimise juures on üks aeganõudvamaid lõike mudeli koostamine ja kalibreerimine. Mudeli koostamise käigus seotakse geoloogiline andmestik vee tarbimise ja arendustegevustega. Mudeli kalibreerimiseks on aga vaja modelleeritaval alal läbi viidud pikaajalist veeringe seiret. See tähendab vähemalt kahe aasta andmeid, et saaks siduda sademete, pinnavete ja põhjavee omavahelisi seoseid erinevatel aastaaegadel ning ka aastatel.

Regionaalseid mudeleid saab käsitleda kui süstemaatilist info kogumist meie põhjaveesüsteemidest, kui lokaalsete arenduste puhul peab iga kord vastavaid ala andmestikku täpsustama ning kalibreerima. Kui modelleerimine on tehtud, oskame ka üsna täpselt öelda, milline on eri tüüpi kaevandamise mõju piirkonna põhjaveele.

Geoloogiateenistus teeb praegu teadus- ja arendusuuringuid, need valmivad järgmise, 2025. aasta lõpus. Siis tehakse otsus, kas ja kuidas edasi liigutakse. On täiesti võimalik, et uuringu tulemused näitavad, et fosforiidi ja kaasnevate ressursside kompleksne väärindamine laiendatud Aru-Lõuna alal ei ole majanduslikult mõistlik. Igal juhul on järgmise otsuse tegemisel väga oluline ka kohalike elanike arvamus ja nende huvidega arvestamine.

Juhul, kui 2025. aasta lõpuks valmiva uuringu tulemused näitavad, et laiendatud Aru-Lõuna uuringualal on sotsiaalmajanduslikku potentsiaali ja tehakse otsus täpsemate uuringutega edasi liikuda, siis on tõenäoliselt võimalik laiendatud Aru-Lõuna alal viie kuni kümne aasta jooksul alustada kaevandamisega. Praeguse info kohaselt võimaldab laiendatud Aru-Lõuna alal leiduv fosforiit seal kaevandada ca 20-25 aastat. Seega rääkida tänasel päeval kogu Toolse maardla kasutusele võtust lähiajal ja sellest tulenevast 700-800 inimese kodude kadumisest, on eksitav.