Lääne-Virumaal alustati fosforiidi testpuurimistega
Lääne-Virumaal Aru-Lõuna lubjakivikarjääris on Eesti geoloogiateenistuse tellimusel alustatud fosforiidi testpuurimisi. Umbes 30 meetri sügavusele ulatuvate puuraukude abil peab saama selgemaks, kui väärtuslikud on Toolse maardlas leiduvad maavarad.
Esimestest testpuuraukudest saadavad puursüdamikud peavad näitama, milliste kihtidena maavarad Aru-Lõuna lubjakivikarjääris paiknevad. Kolmest testaugust esimene on juba puuritud.
"Fosforiidikiht, kus on rikkalikumalt fosfaati, on umbes kahe meetri paksune. Selle kohal on lahjat fosforiiti umbes meetri jagu. Aga see ei ole tööstuslikult huvi pakkuv fosforiit," ütles Eesti geoloogiateenistuse vanemgeoloog Johannes Vind.
Oktoobris tehakse ka puuraugud, mille abil hakatakse seirama põhjavee olukorda. Novembris on kavas teha seitse suurt, umbes 1,2-meetrise läbimõõduga puurauku.
"Ma saan aru, et pakub huvi, et neil (aukudel) on nii suur diameeter, et mis see siis tähendab. Aga tegelikult on see täiesti tavaline vaiapuurimismasin, mille me siia kohale toome. Eestis kasutatakse seda ehituses igal pool. See pole mingi ekstravagants. Ekstravagantsus on see, et siin me kasutame seda (masinat) materjali maa seest välja toomiseks, et seda saaks edasi uurida," lausus inseneribüroo Steiger projektigeoloog Hardi Aosaar.
Suuremate puuraukude kaudu tuuakse maa peale katsete tegemiseks ligikaudu 25 tonni fosforiiti.
"Nende katsete tegemise eesmärgiks on testida fosforiidi rikastamist ja fosforhappe tootmist. Mis on veel väga oluline – uurida, kuidas selle protsessi käigus on võimalik eraldada haruldasi muldmetalle, mis samuti fosforiidis esinevad," ütles Eesti geoloogiateenistuse projektijuht Lauri Joosu.
Fosforiidiga koos saadakse maa seest kätte ka uraani ja vanaadiumi sisaldavat graptoliitargilliiti ning kaalumit sisaldavat glaukoniitliivakivi.
Kohalikke elanikke fosforiidiga tegelemine ei vaimusta.
"Eks see ikka negatiivne on. Ja kui sügavamalt hakkavad kaevama, siis on põhjavesi kohe ohus – see on niigi ohus," leidis Merike.
"Siin selle fosforiidiga oli jama juba Nõukogude ajal. Ega seda maakera ei saa selle fosforiidi pärast kogu aeg segamini pöörata," lausus Hurme.
"Maardus sündinuna olen näinud, kuidas fosforiidiga tegelemine seal loodust hävitas ja milliseks vesi muutus – looduslik tasakaal viidi väga paigast ära," ütles Vladimir.
Maapõueuuringute tulemused peavad selgeks saama tuleva aasta lõpuks.
Toimetaja: Marko Tooming