1,2-meetrise läbimõõduga ja 30 meetri sügavuste puuraukude tegemine algas Aru-Lõuna lubjakivikarjääris eelmisel neljapäeval. Kolme esimese tööpäevaga jõuti läbi lubjakivi puurides 12,3 meetri sügavusele.

Kuigi uurijad lootsid, et fosforiit saadakse kätte juba esimese puurimispäeva jooksul, siis nüüdseks ehk neljanda tööpäeva õhtuks on jõutud alles esimese huvipakkuva kihini ehk glaukoniitliivakivini. Fosforiidi väljatoomiseni loodetakse jõuda selle nädala kolmapäeval.

Fosforiit algab 21,4 meetri sügavusel. Kokku on kavas seitsmest puuraugust uurimiseks välja tuua üle 20 tonni fosforiiti.

"Me teadsime, et Aru-Lõuna lubjakivikarjääris on väga hea lubjakivi. Eks sellepärast seal ongi pikalt lubjakivi kaevandatud. Aga puurijatele tõesti tuli üllatusena, et ta on nii tugev, sest suurte aukude tegemiseks vajaliku puurmasinaga ei ole vist nii kõva kivimit varem puuritud," rääkis Eesti Geoloogiateenistuse nõunik Erki Peegel.

Koos fosforiidiga saadakse maa seest kätte ka kaaliumi sisaldavat glaukoniitliivakivi (asub 14,6 kuni 16,4 meetri sügavusel) ning uraani ja vanaadiumi ning vähesel määral molübdeeni sisaldavat graptoliitargilliiti (asub 18,5 kuni 19,9 meetri sügavusel).

"Kõigist seitsmest puuraugust on meil kavas välja võtta fosforiidikiht ja panna n-ö ühte hunnikusse (eri aukudest saadud proovid segatakse ühtlasema testitulemuse saamiseks läbi - toim). Täiendavalt pakub meile huvi ka graptoliitargilliit ja glaukoniitliivakivi. Neid mõlemat me võtame ka umbes kaks tonni. Kõik proovid viime suurte big bag tüüpi kottidega Arbavere uurimiskeskusesse. Kogu ülejäänud materjal kasutatakse ära nende aukude sulgemisel, seda me kuhugi siit ära viima ei hakka," sõnas Eesti geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasik.

Praegu pole veel teada, millised ettevõtted Eesti fosforiidiga tööstuslikke katseid tegema hakkavad. Esialgsete Aru-Lõuna testproovidest võetud laborikatsete põhjal sisaldab sealne fosforiit väetiseks sobivat fosforpentaoksiidi umbes 10 protsenti.

Tehnoloogiliste uuringute eesmärk on teada saada, kas ja kuidas on koos fosforiga võimalik fosforiidist eraldada haruldasi muldmetalle. Eesti fosforiidilademest võetud proovide kohaselt leidub seal kõige rohkem kergeid haruldasi muldmetalle, näiteks lantaani, tseeriumi ja neodüümi.

Geoloogiateenistuse plaanide kohaselt peaks 6,1 miljonit maksva kolmeaastase uuringu tulemused olema valmis 2025. aasta lõpuks.

Käimasolevate uuringute tulemuste põhjal peab valitsus otsustama, kas piirkonnas olevad maavarad on nii hinnalised, et plussid (müügist saadav tulu, tööhõive jms) kaaluvad üles miinused (keskkonnakahjud, mõju piirkonna elanikele jms) ning nende uurimisega oleks mõttekas põhjalikumalt edasi minna, võttes eesmärgiks kaevanduse ja väärindamistehase rajamise.

Esmaseks uuringualaks valiti Toolse maardlas asuv Aru-Lõuna karjäär, sest seal on toimiv lubjakivikarjäär ehk tegu on kaevanduspiirkonnaga. Uuringuala miinuseks on Toolse maardla fosforiidi väiksem varu hulk ja kehvem fosfori kvaliteet võrreldes Rakvere maardlaga. Uuringuala plussiks on aga see, et fosforiit on Toolse maardlas maapinnale lähemal (katendi paksus 5-55 meetrit) kui Rakvere maardlas (katendi paksus 42-210 meetrit) ning Toolse fosforiidis on muldmetallide sisaldus suurem kui Rakvere maardla fosforiidis.

Terevisiooni uudis