Septembri lõpus ja oktoobri alguses Aru-Lõuna karjääris tehtud fosforiidi testpuurimised olid suuremahulisemate uurimiste eeltöö. Puursüdamikud viidi Arbavere uurimiskeskusesse, kus analüüsiti fosforiiti sisaldavate karbipoolmete hulka.

"Need väikesed puuraugud aitasid vältida ootamatusi, et ühes kohas on karpide kuhi, aga teises kohas on liiv ilma karbikesteta. Ja meil on olemas see kindlus, et saame igast suure diameetriga august korraliku fosforiidikoguse kätte," rääkis Eesti Geoloogiateenistuse vanemgeoloog Johannes Vind.

Novembrikuus on plaanis Toolse maardlast maa peale tuua umbes 25 tonni fosforiiti. Selleks puuritakse seitse 1,2-meetrise läbimõõduga uuringuauku.

"Meil on oluline saada mitme puuraugu peale kokku esinduslik proovikogus, mille me segame läbi, et oleks igaks paralleelseks tehnoloogiliseks katseks võimalikult sarnane materjal. Ja et see katsematerjal oleks sellest modelleeritavast kaevandusalast pärit, mitte kuskilt muust asukohast," selgitas Vind.

Peaminister Kristen Michal ütles maikuus kliimaministrina Lääne-Virumaal käies, et Eesti ei saa piirduda augukaevamisrõõmuga, vaid ka maavarade väärindamine peab jääma Eestisse. Praegune kliimaminister Yoko Alender ütles, et väärindamise kohta saab otsuseid teha alles pärast uuringuid.

"Eesti huvides on, et materjalide väärindamine toimuks maksimaalsel määral Eestis. Uuringud ja teadustöö, mida tehakse nii geoloogiateenistuses kui ka protsessi järgmistes etappides, saavad anda meile vastuse, mil määral saab seda Eestis väärindada. Nende uuringute põhjal me saame langetada järgmisi otsuseid," ütles Alender.

Keskkonnatasude seaduse ja maapõueseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuses on kirjas, et eesmärgiks on tagada kaevandatud ressursi vähemalt esialgne väärindamine Eestis, näiteks fosforhappe tootmine väetise- ja/või akutööstusele.

Eesti Geoloogiateenistus peab uuringute tulemused esitama valitsusele järgmise aasta lõpuks.