Eestis on majandus langenud 10 kvartalit järjest. Raudsepa sõnul on võimalik, et praegune majanduslangus võib saada Eesti ajaloo pikimaks.

"Muide, pikim majanduslanguse periood on meil olnud masu ajal. Siis oli see 11 kvartalit minu mäletamist mööda, küllap me lööme selle rekordi sellel aastal veel üle," ütles ta.

Majanduslangusega paralleelselt jätkub ka hindade tõus, kuid konjunktuuriinstituudi andmetel on kiire hinnatõus, mis algas 2022. aastal, asendunud normaalse hinnatõusuga.

Hinnatõusude põhjustena tõi Raudsepp välja tootmishindade tõusu ning erinevad jõustunud ja planeeritud maksutõusud. "Paar aastat tagasi me ei suutnud või võib-olla isegi ei püüdnudki ohjeldada kiiret tootmise sisendhindade kasvu. See tõi kaasa väga kiire hindade kasvu," selgitas ta.

Raudsepp nentis, et Eesti on toidukaupade hinnakasvu poolest Euroopa esirinnas.

"Kui Euroopa Liidu keskmine hinnatase on 100, siis meie oleme sellest juba 109 protsenti," ütles Raudsepp. "Me oleme praktiliselt samas hinnaklassis Soomega ja oleme kallimad Rootsist. Oleme täna Euroopa Liidus toiduhindadega TOP10 sees" lisas ta.

Garderoobikaupade hinna poolest kuulub Eesti Euroopa viie kalleima riigi hulka.

"Seal oleme Euroopa Liidu keskmisega võrreldes kuskil 117 protsendi peal. Nii et see kallinemine jätkub," ütles Raudsepp.

Aasta algusega võrreldes on konjunktuuriinstituudi vaadeldav toidukorv kallinenud 1,6 protsendi võrra, möödunud aastaga võrreldes 0,2 protsendi võrra.

Raudsepa sõnul on toidukorvi kallinemine aastas paari protsendi võrra normaalne. 

Võrreldes märtsiga on enim kallinenud aiasaadused, suurim hinnalangus on olnud kalal. "Kala kallines eelmisel perioodil Eestis poole kiiremas tempos kui mujal Euroopas. Võime öelda, et kui see hind nüüd langeb, siis see ongi normaalne ja ja ootuspärane," ütles Raudsepp.

Hinnatõusust tingituna võivad ostjad eelistada ka väiksemaid pakendeid.

Raudsepa sõnul paistavad väikesed pakendid majanduslanguse ajal rohkem silma, kuid selle taga on pikaajalisem trend. "Meie leibkonnad on muutunud väiksemaks, meie tarbimisharjumused on muutunud, me soovime rohkem mitmekesisemat. Kolmeliikmelises peres võib näiteks iga pereliige eelistada erinevat leiba, väiksem pakend annab selleks võimalust," ütles ta.

Kuigi Raudsepa sõnul jälgivad tarbijad ka toodete kilo- ja liitrihinda, ei pruugi see alati otsustavaks teguriks osutuda. "Hinnatundlikkuse juures inimesed ei taha seda ühekordset ostu väga suureks ajada, mis tähendab seda, et odava liitri- või kilohinnaga ostmine on tihti investeering," ütles ta.