Kahe aastaga on toidukaupluste valik kallinenud keskmiselt 40 protsenti. Viimastel kuudel tõus aeglustus, kuid sügisest läheb hinnaralli täistuuridel edasi ja on taas oodata kiiremat kaupade kallinemist.

"Seal ongi kaks põhjust. Esiteks, energiahindadel, mis ei ole alla läinud, pigem on tendents nüüd, et need lähevad hoopis ülespoole. Teiseks on palgakasv, mis veab ka teenusehinda ülespoole," selgitas LHV makroanalüütik Triinu Tapver.

Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson sõnas, et vajadus hindade tõstmiseks on, kuid kliendid üle viieprotsendilise tõusuga naljalt kaasa ei tule.

"Kiirenev inflatsioon võib tähendada seda, et tänasest kahest–kolmest protsendist saab neli–viis protsenti. Ma arvan, et rohkem ei ole hetkel silmapiiril. Ja töötasude mõistes surve palkadele on tugev ja kaupmees vaatab seda rohkem sellest aspektist, kuidas neid koormusi veel optimaalsemalt kasutada," rääkis Anderson.

Ehk palga tõstmise asemel vähendatakse töötajatel võimalusel koormust.

Ka restoranid ja kohvikud plaanivad hindu tõsta, kuigi nurinat tassi kohvi ja saiakese hinna üle kuuleb juba praegu.

"Kindlasti peab. Me ise näeme ka, et kui toormaterjali tellida, siis iga kahe nädala tagant läheb arve natuke suuremaks, paar eurot tuleb otsa. /.../ Eelmisest aastast, kui arve oli umbes 90 eurot, siis tänasel päeval see sama arve on umbes 102 eurot," selgitas Magussoolase peakokk Raul Mžavanadze.

"Me üritame võimalikult minimaalselt tõsta hinda, mitte isegi poole euro kaupa, vaid 20 kuni 30 senti, et mitte ära hirmutada klienti," sõnas ta.

Aasta lõpuks võib inflatsioon Triinu Tapveri hinnangul jõuda nelja protsendini.

"Ilmselt siis sel aastal majandus veel kokkuvõttes ikkagi langeb. Järgmisel aastal võib tõesti oodata, et võiks põhjast tulema hakata," ütles analüütik.

Selleks, et ostujõud taastuks aga 2020. aasta tasemele, kulub veel vähemalt kaks aastat.