ERR-iga rääkinud Harjumaa kinnistuomanik Jaanus Lillenberg ütles, et avastas paari nädala eest maa-ameti uuendatud kaardirakendust vaadates, et maha joonistatud katastripiirid ja aluskaart ei kattu omavahel.

"Kui on krundipiir ja on tiheasustusala, siis krundipiirid lähevad üsna majade lähedalt või asuvad krundipiirid koguni majade sees. Seda tegelikult ei ole ja ei saa olla – ja kui sellist asja on massiliselt, siis on selge, et kuskil on viga," ütles Lillenberg.

"Minu poole pöördus minu naaber, kes ütles, et kõikide meie tänava majade krundid on nihkes. Vähe sellest, et nad on nihkes, vaid nad võivad olla nihkes ka vallamaa suhtes. Selle tulemusel on osad krundid muutunud ka väiksemaks: kui minu naaber teadis varem, et tal on ligi 1000-ruutmeetrine krunt, siis nüüd teatas talle maa-amet, et tal on 800-ruutmeetrine krunt. Kui naaber kirjutas maa-ametile, et see pole ju normaalne, siis amet vastas talle, et nii ongi õige. Aga see ei tundu õige, sest paljude majade nurgad on teiste kruntide sees. Ei ole võimalik, et asulate kaupa on Eestis [varem] neid mõõtmisi tehtud valesti ja sadade või tuhandete inimeste majad on nende naabrite kruntidel osaliselt," rääkis Lillenberg.

Lillenbergi hinnangul põhjustab selline nihestatus palju probleeme, näiteks kui vald tahab hakata midagi ehitama, siis maa-ameti kehtiva kaardi järgi võiks ta ehitada ka kellegi hoovi.

"Lisaks võib see tuua piirivaidlusi ja palju teisi segadusi," sõnas Lillenberg. Probleem on selles, et senised piirid on ju pidanud aastakümneid ja nende järgi on kinnisvara arendatud ja korras hoitud, leidis Lillenberg.

"Kui neid vigu on sadu tuhandeid Eestis, siis see viitab sellele, et maa-amet on teinud kuskil arvutusvea – kas aluskaardi positsioneerimisel kruntidele või kusagil mujal," sõnas Lillenberg. "Et terve tänav kahe meetri võrra nihkesse lükata – see nõuaks ikka maamõõtmisgeeniust. See viitab ikka mingile süsteemsele veale," ütles Lillenberg.

Maa-amet: uued mõõdistused on täpsemad

Maa-amet süsteemset viga ei tunnista, vaid nagu ka Lillenbergi naabrile vastati – tegemist on pigem varasemate vigade korrigeerimisega.

"Maareformi algusest saati on katastriüksuseid moodustatud ja maakatastris registreeritud, kasutades eri maaüksuste moodustamise viise. Seetõttu on katastriandmete kvaliteet erinev. Üksnes ligikaudu 50 protsenti kõigist Eesti katastriüksustest on moodustatud tänapäevaseid tehnoloogiaid arvestades kvaliteetselt ning nende piiripunktide asukohad on määratud ühtses üleriigilises koordinaatsüsteemis," selgitas maa-ameti katastri registriosakonna juhataja Tiina Oeselg.

Piirijoone (kollane joon katastrikaardil) ja aluskaardi (näiteks hooned) lahknevus võivad Oeselja hinnangul olla tingitud mitmest eri asjaolust: näiteks võib katastriüksus olla moodustatud ebatäpsel viisil – näiteks plaanimaterjali alusel, kus looduses piiri asukohta piirimärkidega ei tähistatud – ning piiriandmed katastrikaardil ei näita piiri tegelikku asukohta maastikul. 

Samuti võib põhjus olla see, et hooned on piiri lähedale ehitatud pärast viimast katastripiiride määramist ja looduses tähistamist ning ekslikult või halvimal juhul tahtlikult on ehitustegevus sattunud üle piiri. 

Oeselg ütles ERR-ile ka, et kaardistamisel tuleb arvestada muuhulgas aerofotode kaldnurkadega ja kaardistamistäpsusega – näiteks hoone asukoha täpsus aluskaardil võib olla kuni kaks meetrit – mis võib moonutada hoone asukohta kaardil. 

"Lisaks tuleb arvestada, et aeropildistamisel ja kaardistamisel määratakse hoonete asukoht vastavalt räästale, mitte vundamendile, seega võib näiteks räästas ulatuda naaberüksusele, kuid hoone ise mitte. Juhul kui katastriüksus moodustati mõõdistamise teel, sõltub katastripiiri asukoht kaardil muuhulgas maamõõtja töö täpsusest, kuna mõõdistatud piiripunktide asukoht määratakse kaardil vastavalt maamõõtja esitatud piiriandmetele," sõnas Oeselg. 

Maa-amet: võtke meiega ühendust

Selleks, et anda maaomanikule täpsemad selgitused ja suunised, palub maa-amet enda spetsialistidega ühendust võtta. Seejärel analüüsib kataster konkreetse katastriüksuse alusandmeid, sealhulgas ka arhiiviandmeid ning annab seda üksust puudutavad selgitused ja soovitused.  

"Näiteks juhul, kui maaüksusel on piiritähised hävinenud, lasub maaomanikel piirimärkide alalhoiukohustus ja neil tuleb tellida maakorraldustööde tegevuslitsentsi omavalt isikult piiritähiste maastikul taastamine. Kui on tegemist olukorraga, kus piiripunktide asukohad katastrikaardil on määratud mõõdistamata ehk plaani- ja kaardimaterjali alusel, selgub piiri tegelik asukoht maastikul alles pärast katastrimõõdistamise läbiviimist ja piiride asukoha esmakordset maastikul tähistamist," selgitas Oeselg. 

Pindalamuudatused toimuvad üldjuhul läbi maakorraldustoimingute, nagu külgnevate katastriüksuste piiride muutmine, või piiriandmete parandamistoimingutega.

"Lisaks tuleb arvestada, et piiriandmed, sealhulgas katastriüksuse pindala, täpsustuvad ka naabritega ühiste piiripunktide mõõdistamise tulemusel. Seda ka juhul, kui maakorraldustoiming viiakse läbi naabermaaüksusel," ütles Oeselg.