Eestirootslaste viienda laulu- ja tantsupeo juhatas sisse Haapsalu piiskopilinnuses alanud ja sinna lõpuks ringiga tagasi jõudnud rongkäik. Seekordse peo pealkiri on "Lähemalt ja kaugemalt".

Sõna "lähemalt" viitab eestirootslaste loodud lauludele, tantsudele ja viisidele, kuid sõna "kaugemalt" külalistele Rootsist ja Soomest.

"Kava peegeldab ka nende maade ja rahvaste koorikultuuri. Tantsud, mis on sees, on ka Rootsist pärit, aga mitte otse, vaid need on varem siia sisse toodud, neid on varem tantsitud Eestis rahvatantsijate seas," selgitas eestirootslaste laulupeo kunstiline juht Sofia Joons.

Teiste hulgas astus lavale Liisa Koemets-Bastida juhitud Eesti suurim talharpa ehk Hiiu kandle orkester.

Laulu- ja tantsupeol tulevad kokku inimesed, keda ühendab eestirootsi kultuur.

"Mulle see on südamelähedane, sest ma olen eestirootslaste päritoluga isa poolt. See tekitab mulle väga suurt huvi oma suguvõsa juuri siin kohata," ütles Stockholmi Eesti segakoori liige Katrin Hanson.

"Minu poolest mul on täiesti Eesti juured, aga ma olen sündinud Rootsis, üles kasvanud Rootsis. Mul on see kuidagi ka kahe kultuuri ühinemine, et rootsi keeles laulda ja eesti keeles laulda ja üldiselt, et laulda koos," rääkis Stockholmi Eesti segakooris laulev Mango Kask.

Peo eestvedaja oli eestirootslaste kultuuriomavalitsus. Eestirootslased on üks kahest vähemusrahvusest Eestis, kellel on ametlik kultuuriautonoomia.

"Kultuuromavalitsuse põhikirjaline eesmärk on hoida ja arendada rannarootsi kultuuripärandit ja kõik need inimesed, kes siia on täna tulnud, on selle sama pärandi kandjad," rääkis eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhatuse liige Jana Stahl.

Esimene eestirootslaste laulupidu peeti Haapsalus 1933. aastal. Traditsioon taaselustati 2013. aastal.