Mais külastas Eesti majutusettevõtteid 163 000 välis- ja 130 000 siseturisti. 2023. aasta sama kuuga võrreldes oli välisturiste 16 protsenti ja siseturiste viis protsenti rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa tõdes, et mais küll välisturistide arv võrreldes eelmise aastaga kasvas, aga kriisieelsele 2019. aasta maile jäi veel 23 protsendiga alla. "Positiivne on aga see, et siseturiste on jällegi 18 protsenti rohkem kui tol ajal," selgitas Laurmaa.

Kõige rohkem saabus turiste naaberriikidest – Soomest ligi 62 000 ja Lätist 19 000. Saksamaalt reisis Eestisse 11 000, Leedust 7000 ja Rootsist ning Poolast kummastki 4500 inimest. Võrreldes eelmise aasta maiga saabus Saksamaalt 50 protsenti, Suurbritanniast 20 protsenti, Poolast ja Leedust kummastki kuus protsenti ning Lätist viis protsenti rohkem turiste.

Rootsi turiste oli kaks protsenti vähem kui mullu mais.

Kolm neljandikku välisturistidest oli puhkusereisil ning 19 protsenti tööreisil. Suurem osa välisturiste (72 protsenti) eelistas ööbida Harju maakonnas, järgnesid Pärnu (11 protsenti), Tartu (seitse protsenti), Saare (kolm protsenti) ja Ida-Viru maakond (kaks protsenti).

Siseturistidest 69 protsenti märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 23 protsenti töö. Kõige enam peatus siseturiste Harjumaal (32 protsenti), järgnesid Pärnumaa (14 protsenti), Tartumaa (11 protsenti), Ida-Virumaa (üheksa protsenti) ja Saaremaa (seitse protsenti).

Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku 542 900 ööks, neist 222 400 oli siseturistide ja 320 500 välisturistide ööbimisi.

Mais said külastajad peatuda 1038 majutuskohas. Turistide kasutuses oli 22 000 tuba ja 52 000 voodikohta, täidetud oli 47 protsenti tubadest.

Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 49 eurot inimese kohta, mis oli sama kallis kui 2023. aasta mais, aga 14 protsenti kallim kui kriisieelsel 2019. aasta mail.

Harjumaal maksis ööpäev inimese kohta 55 eurot, Tartumaal 52 eurot, Ida-Virumaal 44 eurot, Pärnumaal 42 eurot ja Saaremaal 37 eurot.