Melenchon ütles kohe pärast esialgsete tulemuste avaldamist, et see on Prantsuse rahva enamusele suur kergendus. "Äärmusparempoolsed on täna õhtul parlamendi enamusest kaugel. Valimisvõit on tohutu mobilisatsiooni tulemus," ütles Melenchon BBC andmetel.

72-aastane Melenchon on tegutsenud Prantsuse poliitikas alates 1976. aastast. Oma karjääri jooksul on ta esindanud mitmeid erinevaid parteisid ja olnud kolm korda presidendikandidaat, viimati 2022. aastal.

Prantsuse ajalehe Le Monde andmetel on valimiste eel tekkinud vasakpoolse koalitsiooni poliitika radikaalne. Koalitsioon eristab end president Emmanuel Macroni aetud poliitikast ja on lubanud lahkuva valitsuse reformide, mis puudutavad pensioniea tõstmist, töötuskindlustust ja immigratsiooniseadusi, tühistamist.

Seetõttu on koostöö Macroni praeguse valitsuskoalitsiooni ja parempopulistidega võimatu.

Vasakpoolsel koalitsioonil on suuri väärtus- ja majanduspoliitilisi erinevusi Jordan Bardella juhitud Rahvusliku Liiduga. Samuti on vasakpoolse koalitsiooni sees erinevaid vaateid, näiteks Venemaa Ukraina vastu peetava sõja, Gaza sõja ja Euroopa tuleviku küsimustes.

Äärmusvasakpoolseks peetud Melenchon on Prantsusmaal vastuoluline tegelane. Teda on muu hulgas süüdistatud Vladimir Putini soosimises. Näiteks pärast 2014. aastal toimunud Krimmi vallutamist asus Melenchon toetama Venemaad. Ta märkis näiteks, et Krimmi vallutamine oli õigustatud, sest poolsaare sadamad on Venemaa julgeolekule kriitilise tähtsusega, kirjutas Yle.

Melenchon on nüüd end Venemaast distantseerinud ja 2022. aasta veebruaris alustatud sissetungi Ukrainasse hukka mõistnud. Samal ajal süüdistas ta sõja puhkemises NATO laienemist ja oli pikka aega vastu relvade tarnimisele Ukrainale.

Melenchon on ka nõudnud Prantsusmaa lahkumist NATO-st ja kritiseerinud Euroopa Liitu.

Melenchoni on kritiseeritud ka tema suhtumise pärast Gaza sõtta. Ta on tuntud Palestiina riigi kaitsja. Lisaks on teda korduvalt süüdistatud antisemitismis ja selle tähenduse pisendamises Lähis-Ida konfliktis.