Õiguskantslerile esitati avaldus, milles juhiti tähelepanu kujunevale praktikale tugineda kaitsealuste liikide (näiteks kassikakk) elupaikade määratlemisel üksnes väidetavatele kuulmisandmetele, mis tähendab, et püsielupaik moodustatakse kohta, kus väidetavalt on paaril korral kaitsealuse linnu häält kuuldud, kuid linnu pesa ei ole tuvastatud. Seejuures puuduvad ka tõendid (salvestused), mis lubaks tagantjärele kontrollida linnulaulu või häälitsuste esinemist ja kindlaks teha laulu koha ja aja.

Konkreetne avaldus puudutas keskkonnaameti ettepanekut moodustada 144-hektarine Kildemaa kassikaku püsielupaik, kuigi seal pole ühtegi kassikaku pesa leitud ning linnu elupaik on kantud keskkonnaregistrisse kuulmispunktide alusel.

Kassikaku Kildemaa elupaik on EELIS-esse kantud aastal 2023, kui registreeriti territoriaalhüüd kahel korral. Samas piirkonnas kuuldi territoriaalhüüdusid ka aastal 2022.

Madise: riik peab koguma vajalikud tõendid

Õiguskantsler Madise märkis, et selline olukord tekitab küsimuse, kas menetluses on tagatud inimesele tema omandi kaitse ning kas ja kuidas on riigi tegevuse õiguspärasus tagantjärele kontrollitav.

"Loodusväärtuse kaitseks saab omandipiirangu kehtestada juhul, kui see loodusväärtus inimese maal tegelikult asub. Kui omandit asutakse piirama nii, et loodusväärtuse olemasolu kohta ei ole riigil asjakohaseid, usaldusväärseid ja kontrollitavaid tõendeid ning maaomanikul ega ka ühelgi teisel isikul ei ole võimalik omandipiirangu põhjuse olemasolus veenduda, siis ei ole välistatud omandi meelevaldne ja alusetu piiramine," märkis Madise kirjas kliimaminister Kristen Michalile ja keskkonnaameti peadirektorile Rainer Vakrale.

Õiguskantsler lisas, et omandi meelevaldne piirang on vastuolus põhiseadusega.

"Ka põhiseaduse normid, mis puudutavad otsesõnu keskkonna kaitset, ei näe ette, et keskkonna kaitseks oleks kohane kehtestada alusetuid omandipiiranguid. Põhiseadus kaitseb erinevaid väärtuseid ning need on ühtviisi tähtsad, mistõttu tuleb omandi kaitsel arvestada keskkonna kaitsega ning keskkonna kaitsel silmas pidada omandi kaitset," lausus Madise.

Õiguskantsleri sõnul ei ole põhjust kahelda, et esimese kaitsekategooria liigi, näiteks kassikaku, kõiki teadaolevaid elupaikasid on oluline kaitsta ning loodusväärtuse kaitseks saab omandit piirata, kuid riik peab selleks koguma vajalikud tõendid, et liik tõesti alal üldse elutseb.

"Kontrollitavate ja usaldusväärsete tõendite olemasolu annab kindluse nii maaomanikule kui ka riigile endale, sest riik peab olema valmis piirangutega eramaad ka inimese käest ära ostma. Kui kaitsealust liiki kinnistul tegelikult ei asu, siis oleks see kulutus asjatu ja alusetu. Ühtlasi peab omandipiirangu kehtestamine olema kontrollitav nii halduse enesekontrolli kui ka kohtuliku kontrolli vormis," lausus Madise.

Õiguskantsler lisas, et isegi kui tõendite kogumine on võrreldes praeguse halduspraktikaga keerulisem või kulukam, siis tagab see omandipiirangu õiguspärasuse ning annab nii inimesele kui ka riigile kindlustunde selle osas, et püsielupaiga moodustamine on selles kohas vajalik ja asjakohane.

Kildemaa maade omandamine läheks maksma üle 400 000 euro

Madise märkis, et andmete kontrollitavus on oluline mitmel põhjusel.

"Mitmekesise ja erinevast allikast pärineva teabe kogumine aitab välistada olukorda, mil loodusväärtusele viitava teabega saaks keegi manipuleerida ning seeläbi luua tegelikkusest erineva pildi. Riigil tuleb olla kindel ja omalt poolt tagada, et säärase mulje tekkiminegi oleks välistatud. Valedest või manipuleeritud andmetest lähtuv looduskaitseline piirang tekitab riigile alusetu rahalise kohustuse ning piirab eraisikul oma maa kasutamist. Ühtlasi tekitaks ilma tegeliku vajaduseta looduskaitselised piirangud moonutatud pildi looduskaitse all olevate loodusväärtuste ulatusest," lausus Madise.

Kavandatavast Kildemaa püsielupaigast 69 hektarit asub eramaal ning nende katastriüksuste riigile ostmine läheks hinnanguliselt maksma 410 000 eurot.

Keskkonnaagentuuri arvestuste järgi jääb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse tsoneerimisel võimalikust metsa majandamise mahust kasutamata eramaal umbes 30 protsenti, riigimaal RMK hinnangul 10 protsenti.

"Kui metsa tagavara oleks 203 tm/ha, jääks eeltoodud hinnangu järgi muudatuste tulemusel ning otsest ja kaudset maksutulu täiendavalt laekumata lühiperspektiivis hinnanguliselt 1,7 miljonit eurot ja metsa-puidutööstuse poolt lisandväärtus loomata 3,4 miljoni euro ulatuses," märkis Madise.

Püsielupaiga kaitse alla võtmise otsustab kliimaminister. Õiguskantsleri sõnul on püsielupaiga moodustamisel tõendamiskoormus seega kliimaministril kui küsimuse üle otsustajal.

Omandi piiramisel ehk koormava haldusakti andmisel peab järelikult just minister suutma tõendada, et esinevad püsielupaiga moodustamiseks vajalikud faktilised eeldused, märkis Madise.

Madise sõnul on ministril püsielupaiga loomise juures kohustus hinnata tõendusmaterjali ja muid asjaolusid, mis on konkreetsel juhul välja selgitatud.

"Kaitsta tuleb sellist pesapaika, mille olemasolu suhtes ei ole põhimõttelist laadi kahtlusi. Asjaolude väljaselgitamisel tuleb kasutada erinevaid usaldusväärseid tõendeid. Pesa ja lindude elutegevuse olemasolu on üldjuhul võimalik ka objektiivse teabe (nt foto, video ja salvestise asukohta määrav ajatempel) abil tõendada," lausus õiguskantsler.

Madise lisas, et arusaadavalt ei pruugi tõendusmaterjal olla iga pesapaiga osas alati ühesugune. "Ei saa välistada, et mõnel juhul annab piisavalt veenva tõendusmaterjali fotosalvestuse asemel näiteks helisalvestus vms vahend," ütles ta.

Ministeerium: kassikaku puhul piisab laulu kuulmisest

Kliimaministeerium vastas õiguskantsleri büroo pöördumisele, et konkreetselt kassikaku puhul on tegu kriitilises seisus liigiga, kelle väljasuremise risk on väga kõrge ning väljasuremise vältimiseks on kassikaku elupaikade kaitse esmatähtis kaitsemeede.

"Suunised liigi tõhusamaks kaitsmiseks annab kassikaku kaitse tegevuskava, selle juhiste kohaselt on võimalik moodustada ka püsielupaiku territoriaalsetele lindudele, kus ei ole pesa õnnestunud leida. Tegevuskava täpsustab, et EELIS-sse kantakse lisaks pesadega elupaikadele ka korduvate pesitsusele viitavate vaatlustega elupaigad, kust pesa üles ei leitud, kuid kus kassikakk laulab pesitsusajal vähemalt kahel aastal samas kohas või lähipiirkonnas ja kus esineb pesitsuseks sobiv biotoop," märkis kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming.

Tooming lisas, et kassikaku pesa on raske leida, sest neid on pesitseval paaril korraga mitu ning aastati neid vahetatakse.

"Eeltoodust tulenevalt loetakse territoriaalsete liikide puhul asustatuks ka sobiv elupaik, kus pesitsusajal kuuldakse laulvat lindu, aga pesakohta ei õnnestu leida. Rahvusvaheliste metoodikate kohaselt on tegemist territoriaalsete lindudega ning tegemist võimaliku või tõenäolise pesitsusega ning sellest tulenevalt on I kaitsekategooria liigi kaitseks võimalik kaaluda, kas moodustada liigi elupaiga kaitseks püsielupaik ja seada ka omandipiiranguid eramaal. /.../ Laulvad isendid pesitsusajal on rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikate kohaselt käsitletavad pesitsejatena," lausus Tooming.

Asekantsler lisas, et praegu ei näe riikliku seire metoodika ette absoluutset kohustust salvestada kuuldavat heli ning peamiselt lähtutakse eksperthinnangust. 

Tooming märkis, et samas nõustub kliimaministeerium, et vastuolude vähendamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks on vaja seiremeetodeid täiendada. Selleks alustati koos keskkonnaagentuuriga täiustatud meetmete rakenduste analüüsi ja testimist, millega plaanitakse lõpuni jõuda selle aasta jooksul.

Kassikakk kuulub kõrgeimasse kaitsekategooriasse, on kriitilises seisundis ja tema väljasuremise risk on väga kõrge. Näiteks 2021. aasta riikliku seire tulemustele tuginedes jäi kogu Eesti teadaolevates elupaikades ellu vaid kaks kassikaku poega. Aastal 2022 mitte ühtegi, 2023. aastal aga ainult üks poeg.