Veel aasta tagasi ütles Tallinna toonane linnapea Mihhail Kõlvart (Keskerakond), et Lasnamäe paepealsele kavandatav suurhaigla maksaks kokku umbes 600 miljonit eurot. Sel kevadel linnapeaks valitud Jevgeni Ossinovski sõnul tuleb arvestada 850 miljoni euroga.

"Tegemist oleks kõige suurema meditsiinivaldkonna investeeringuga Eesti ajaloos. Ja Tallinna linnal üksikuna see jõukohane ei ole," sõnas Ossinovski.

Sestap pakkus Ossinovski välja, et riik võiks maksta haigla ehitamiseks 300 miljonit eurot. Puudujäävast rahast 200 miljonit saaks tema sõnul kokku Tallinna tänaste haiglate laenuvõimekuse ning tulude najal, 50 miljonit kogutaks vanade haiglahoonete müügist ja 300 miljonit eurot laenaks linnavalitsus.

Ossinovski sõnul läksid sotsiaaldemokraadid selle pakkumisega ka käimasolevatele koalitsioonikõnelustele. "Praeguses seisus kahtlemata tasub seda suurt investeeringut vaadata ka majanduse elavdamise meetmena," kiitis linnapea.

Eesti 200 haiglaehituseks raha andmist ei toeta

Neljapäeval arutasid Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide läbirääkijad Tallinna linnapea ja sotside soovi koalitsioonikõnelustel.

Eesti 200 aseesimees Kristina Kallas ütles, et tema erakond Tallinna haigla jaoks raha eraldamist ei toeta.

"Kärped tuleb teha kõikides valdkondades ja igal aastal. Meil on vaja teha ka märkimisväärselt maksutõususid," sõnas Kallas. "Selle taustal ükskõik millise täiendava kulu võtmine oleks vastutustundetu, sest sellel ei ole lihtsalt rahalist katet."

Kallas lisas, et meditsiinitaristu investeeringute osakaalu poolest on Eesti Euroopa Liidus teisel kohal.

"Põhjus, miks me oleme nii lühikese aja jooksul nii palju investeeringuid teinud, on kaheosaline," ütles seepeale Ossinovski, kes Kallase kriitikaga ei nõustu. "Üks on see, et meil on olnud võimalik kasutada eurovahendeid ja nende maht tervishoius on langenud uuel eelarveperioodil peaaegu nulli. Ja teiseks loomulikult ka see, et teatud põhjustel on meie haiglainfrastruktuur just praegu selles seisus, et ta vajab uuendamist."

Ossinovski tuletas meelde ka Tallinna tänaste haiglahoonete kehva olukoda. "Ja valik on, kas me hakkame ehitama uut kaasaegset terviselinnakut või me hakkame vähemalt sama suure raha eest rekonstrueerima olemasolevaid haiglaid," sõnas ta.

Ka Kristina Kallas tõdes, et Tallinna haiglatesse tuleb investeerida. Aga selles, et rajada tuleks üks suur haiglahoone, Eesti 200-l kindlust pole.

"Me ei ole üldse veendunud, et see projekt sellisel kujul on hea projekt," sõnas Kallas. "Meil ei ole võimekust sellisel kujul seda projekti realiseerida ja tegelikult vajab ülevaatamist ka teenuste kontseptsioon. Et kus siis ikkagi neid erinevaid teenuseid pakkuma hakatakse."

Kallase sõnul tuleks sobilik lahendus leida haiglavõrgu arengukava koostamise käigus.

Arengukava eelnõu valmis sotsiaalministeeriumis mõnda aega tagasi ja vähemalt selles dokumendis on uus Tallinna haigla endiselt sees. Kallas märkis aga, et valitsus pole kava veel kinnitanud.

Kuni paarikümne miljoni eurone projekteerimishange kuulutatakse peagi välja

Ehkki valitsuse tasandil Eesti 200 uue haigla rahastamist ei toeta, kirjutas erakond alles kevadel alla pealinna koalitsioonilepingule, milles otsustati Tallinna haigla projekteerimine lõpule viia.

Märtsis katkestas linn lepingu senise projekteerijaga, kes ei tulnud tööga tähtajaks toime. Eelprojekti eest maksti välja üle seitsme miljoni euro, kuid suurem osa tööst on veel teha.

Ossinovski kinnitas, et lähiajal kuulutab linn välja uue projekteerimishanke.

"Aga loomulikult, me soovime tegelikult samal ajal kokku leppida ka haigla ehituse finantsplaani, et see ei oleks lihtsalt projekteerimise mõttes piltide joonistamine, vaid oleks ka selge perspektiiv, et millisel viisil, mis aastaks siis uus haigla valmis saab, sest sellega on otseselt seotud investeeringud olemasolevasse meditsiinitaristusse," sõnas Ossinovski.

Projekteerimishanke võitja selgub tõenäoliselt sügise hakul.

Omaette küsimus on, kas 10–20 miljoni eurost projekteerimislepingut on mõistlik sõlmida, kui linnal endal haigla valmisehitamiseks raha pole ning riik seda neile ei anna.

"Juhul, kui meil ei teki arusaama, millisel viisil me uut haiglat ehitame, eks siis peab linnavalitsus otsustama, mismoodi me edasi läheme," ütles Ossinovski.

Kase: riigi osa peaks olema suurem kui 300 miljonit

Ossinovski lisas, et koalitsioonilepingus lubati projekteerimisega edasi minna. Sama ütles Tallinna sotsiaalala abilinnapea isamaalane Karl-Sander Kase.

"Ega see projekt halvaks ei lähe. Ja Isamaa oma kokkuleppeid täidab," sõnas Kase. "Aga selge on see, et palju mõistlikum oleks siis, kui meil oleks riigi poolt mingi konkreetne signaal, kuidas edasi minna."

Ossinovski küsitud summat peab Kase liiga väikeseks. 

"Küsimus on selles, et kes selle põhikoorma ja vastutuse enda õlgadele võtab," selgitas ta ning tuletas meelde, et Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglad ning Tallinna lastehaigla ei teeninda ainult pealinna, vaid olulist osa Eestist. "Seal peab olema riigi panus märkimisväärselt suurem," ütles Kase.