Prokuratuuri teatel puudutas uurimine algul kaht diplomaatilise puutumatuseta isikut, keda kahtlustatakse muu hulgas sõjavarustust puudutavate seaduste rikkumises.

Laupäeval kinnitasid prokurörid, et justiitsministeerium kiitis heaks taotluse uurida ka kolmandat isikut, kelle suhtes anti välja vahistamismäärus.

Kõnealune isik oli Bernis akrediteeritud diplomaat, kes oli juba varem Šveitsi luure huviorbiidis, vahendas ajaleht Tages-Anzeiger.

Kui ta sattus silmitsi luuramissüüdistustega, lahkus ta salaja riigist, lisas leht.

Šveitsi välisministeeriumi teatel tühistati riigist lahkumise järel tema diplomaatiline puutumatus ja otsiti läbi "mitu maja", misjärel andis justiitsministeerium asja üle prokuratuurile, teatas prokuratuur.

Avalduses rõhutati, et süüalusele kehtib süütuse presumptsioon.

Vene spioonide hulk Šveitsis on kasvanud alates Moskva Ukraina-vastase agressioonisõja algusest 2022. aastal.

Mais nõudsid seadusandjad, et valitsus võtaks riigis tegutsevate Vene spioonide suhtes karmimaid meetmeid.

Šveitsi föderaalne julgeolekuteenistus (FIS) hoiatas läinud aastal, et Šveits on üks kõrgema diplomaatia varjus tegutsevate Vene luurajate arvuga riike Euroopas.

FIS-i juhi Christian Dussey sõnul on umbes kolmandik Venemaa Genfi esinduses akrediteeritud 220 ametnikust spioonid.