Võrreldes eelmise aastaga on inimeste soov Kagu-Eesti maapiirkonnas kinnisvara soetada tunduvalt vähenenud, tõdes Varaleidja kinnisvaramaakler Janek Moros.

"Tehingute arv on ikka kukkunud drastiliselt, näiteks Valgamaal 50 protsendi jagu, ma mõtlen just hoonestatud kinnistute osas, seal on on peal hooned või talud. Võrumaal on paarikümne protsendi jagu kukkumist olnud," lausus ta.

Kui varem osteti ka halvas seisukorras maamaju, siis nüüd on ostjad valivamad ning soovitakse osta heas korras kinnisvara, ütles Lumen Kinnisvara maakler Ranno Kalda.

"Müüki on rohkem tulnud, tehinguid tehakse pigem vähem võrreldes eelmiste aastatega. Eks ostjad on muutunud valivamaks ehk emotsioonioste väga palju ei tehta. Kindlasti on langenud selliste maamajade müük, mis ei ole elamiskõlblikud. Kui varasemalt sai ka neid müüdud ja inimesed hakkasid neid korda tegema, kõpitsema – aga eks ehitushinnad on oma töö teinud. Pigem mina näen seda, et valitakse selliseid maamaju, mis on enam-vähem elamiskõlblikud või siis täiesti valmis ehitatud," rääkis Kalda.

Kalda sõnul mõjutab Võrumaal kinnisvara müüki ka see, kui lähedal asuvad maamajad või talud Nursipalule.

"Näiteks Tsoorus on üks maja pikemat aega mul müügis, mis vajab küll kapitaalremonti ja eks see jääb Nursipalu lähedale ka. Tallinna inimesed, kes seda kohta on uurinud, on uurinud ka, kuidas müra sinna kostub ja nii edasi. Eks see ikka mõjutab – seda, mis jääb Nursipalu lähedale või sellega piirneb, on keerulisem müüa," lausus Kalda.

Kui paar aastat tagasi tegid kinnisvara ostjad sageli niinimetatud emotsioonioste, siis nüüd kaalutakse kaua, kas ja millist kinnisvara endale maapiirkonda soetada, märkis Moros.

"Tänane majanduslangus on jätnud sellise mulje, et inimesed mõtlevad, kaaluvad, käivad veel rohkem asju vaatamas ja seda lõplikku jah-sõna on maakleril või kinnistuomanikul kätte saada päris keeruline," ütles Moros.