"Eelneva põhjal kavandati keskkonnameetmed ja seirevajadus, mille abil on võimalik tagada, et kavandatud tegevuse elluviimisel ei kaasne valdavale osale kavandatava Nursipalu HV mõjualasse jäävatele kaitsealustele loodusobjektidele olulist negatiivset keskkonnamõju. Nende kaitstavate loodusobjektide puhul, millele olulise negatiivse mõju avaldamine on kavandatud tegevuse elluviimisel möödapääsmatu, planeeriti kompensatsioonimeetmed," seisab ekspertiisi kokkuvõttes.

Keskkonnaeksperdi Anni Kurismani koostatud mõjuhindamises käsitleti harjutusväljal ja selle ümbruses asuvate kotkaste, must-toonekurgede, kanakullide, lõopistrike, hiireviude, händkakkude ja metsiste elupaiku ning kavandati keskkonnameetmed harjutusvälja rajamisega kaasnevate mõjude vältimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks.

Nende suhtes kahjulikku mõju avaldavad harjutusvälja toimuvad raadamis- ja ehitustööd, laskmine väikesekaliibrilistest relvadest ja taktikaline tegevus ehk sõjamasinatega sõitmine, mis on madalama müratasemega ning suurekaliibrilistest relvadest laskmine, mis tekitab valjemat müra.

Ekspertiisis vaadeldi tegevust harjutusvälja eri osades, sellega tekkivaid müraolukordi ning kõige selle mõju piirkonnas elavatele kaitsealustele liikidele.

Dokumendis on iga uuritud linnuliigi jaoks välja toodud vältimis-, leevendus- ja kompensatsioonimeetmed, kuidas harjutusala negatiivse mõjuga toime tulla.

Vältimismeetmeid rakendatakse olemasoleva seisundi hoidmiseks, neid on kõige rohkem ja need on ka kõige odavamad, sest reeglina tuleb jätta midagi tegemata, teha vähem või teises kohas või näiteks raadamise asemel kasutada juba lagedaks raiutud alasid. Ekspert tunnistas, et osa vältimismeetmeid on ka juba ära tehtud nagu näiteks sihtmärgialasid planeerimise käigus väiksemaks joonistatud või välistatud planeeritud tegevusi kaitsealadel. "Vältimismeetmed on esimesed, mida arendusprojektide negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks kaalutakse. Need võivad toetuda muu seas ka nn heale tavale, aga enamasti on esitatud konkreetsete liikide või elupaikade seisundi säilitamiseks arenduse mõjualas," seisab ekspertiisis.

Leevendusmeetmete eesmärk on jätta liikidele võimalus kasutada harjutusvälja territooriumi ka edaspidi ning ekspertiisis soovitatakse leevendusmeetmeid kahele liigile: väike-konnakotkale ja must-toonekurele, kuna need kannatavad tõenäoliselt kavandatavast tegevusest enim. Mõlema liigi leevendusmeetmed puudutavad nii toitumis- kui ka pesitsusalasid ja nende meetmete rakenduspiirkond on eelkõige harjutusvälja sees, toitumisalade puhul osaliselt ka selle piiridest väljaspool.

Kompensatsioonimeetmeid rakendatakse reeglina harjutusvälja piiridest väljas pool. Eestis pole välja töötatud reegleid, kui mitmekordselt tuleb kompenseerida elupaikade kadu, aga lähiriikides on selliseks koefitsiendiks võetud kaheksa, st ühe kaotatud elupaiga asemele tuleb kompensatsiooniks kaitse alla võtta kaheksa uut elupaika, selgitatakse ekspertiisis. Selles soovitatakse kompensatsioonimeetmeid samuti kahele liigile: väike-konnakotkale ja musttoonekurele.

Lisaks selgitatakse ekspertiisis ka seda, et esitatud meetmed on jagatud lähtuvalt nende rakendamisvajaduse olulisusest tingimusteks ja soovitusteks. Tingimused on keskkonnameetmed, mille rakendamine on hädavajalik olulise keskkonnamõju vältimiseks. Soovituste eesmärk on vähendada väheintensiivsete ja normi piiresse jäävate keskkonnahäiringute negatiivset mõju, aga nende rakendamata jätmisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. "Oluline on tähele panna, et aruandes on esitatud vaid reaalselt rakendatavad soovitused, mille elluviimisel säilivad HV arendamise ja kasutamise eesmärgid," rõhutab ekspert.

Ekspertiisis on eraldi välja toodud kaitsemeetmed musttoonekurele, väike-konnakotkale, merikotkale, kalakotkale, kanakullile, metsisele, laanerähnile. Muude potentsiaalselt olulise mürahäiringu alale jäävate linnuliikidena on nimetatud hüüpi, hiireviud, mustviirest, roo-loorkulli, värbkakku, suurkoovitajat, kaldapääsukest ja kodukakku.

Eesti kaitsevõime tugevdamiseks laiendatakse 2008. aastal asutatud 3134 hektari suurust Nursipalu harjutusvälja Võru maakonnas Rõuge, Võru ja Antsla valla territooriumil ligikaudu 9898 hektarini.