Maa-ameti andmetel oli tänavu teises kvartalis kinnisvaratehinguid seitse protsenti vähem kui läinud aasta samal ajal. Tehingute kogusumma langes aastaga 13 protsenti.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompargi sõnul tuleneb hinnalangus pigem sellest, et uute korterite osakaal tehingutes langeb. Samas kasvab pakkumiste arv ostusoovidest kiiremini.

"Täna, kui vaadata samaväärset korterit Tallinnas, siis selle hind on enam-vähem aastatagusel tasemel, paar protsenti siia-sinna hinnamuutust on pigem mõõtmisviga," rääkis Toompark.

"Tehingu sooritamiseks valmis olevate inimeste arv turul on vähenenud ja vastukaaluks on pakkumine suurenenud. Pakkumine on suurenenud tempokalt juba viimased pool aastat. See hoiab survet hindadele. Mingist hinnatõusu taastumisest me niipea rääkida ei saa," lisas ta.

"Natuke ehk oleme olnud liiga optimistlikud kinnisvaraturu taastumise kiiruse osas, mistõttu näeme, et ilmselt ka sel aastal mingit paranemist ei tule. Eelmise aastaga võrreldes on olnud nii väike hinnalangus kui ka tehingute arvu langus. Näeme, et kui inimesed tahavad osta, peavad müüjad tegema järeleandmisi hinna osas," selgitas Uus Maa juhatuse liige Igor Habal.

Väikest viidet turu elavnemisele võib näha selles, et inimeste huvi kodulaenude vastu on kasvanud.

"Kui võrrelda eelmist aastat selle aasta juuniga võrdluses, siis on taotluste arv kasvanud umbes 12 protsenti. Kui võtta ka juuli esimesed nädalad, siis on kasv veidi suurem. Laenusummad on eelmise aastaga võrreldes kasvanud viis protsenti ja praegu on keskmine laenusumma 133 000 eurot," rääkis Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Pärssivalt võivad niigi hapra kinnisvaraturu taastumisele mõjuda uued maksutõusud, mis inimestele koduostuks vähem raha kätte jätavad.

"Mitte ainult tulumaks ei mõjuta, vaid ka käibemaks, mis mõjutab just uusarenduste turgu. Kodu ostmine läheb kallimaks, kallimat kaupa saab vähem osta. Ruutmeetritel enam kuhugi vähenemise suunas minna ei ole. Nii mõnedki tehingud jäävad maksutõusude tõttu ära," tõdes Toompark.