20 hektari suuruselt maa-alalt tuli välja hulk lõhkekehi pärast seda, kui Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) raadas metsa, et hakata väljaehitama Nursipalu harjutusala laienduse ida laskevälja.

"See ala oli Nõukogude Liidus tankipolügooni kasutusel. Meil oli infot, et siit võib tulla lõhkemata lõhkekehi välja," ütles RKIK-i harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.

"Meie kontrollisime maapinna metalliotsijatega kuni 50 sentimeetri sügavuselt: leides signaali, kontrollisime üle, kas on lõhkemata lõhkekeha. Kui oli, siis märgistasime. Tagasime ohutuse ja andsime üle kaitseväe demineerijatele," selgitas Demcraft OÜ demineerija kapten Martin Meos.

Kokku tuli maa-alat välja 1736 lõhkekeha.

"Põhiliselt leidsime me mürske erinevas kaliibris – 37 kuni 88 millimeetrit läbimõõdus. Kuna siin on vana lasketiir, siis lasketiiru peal on lihtsalt sihtmärgialale maha jäänud, asjad on ära koristamata," rääkis Meos.

Kalmaru sõnul sellist ära koristamata ala kaitseväest tänapäeval maha ei jää – tõsi, mitte kõiki lõhkemata lõhkekehi ei õnnestu tuvastada, aga valdavalt korjatakse kogu välja lastud kraam hiljem maastikult kokku.

"Korjame nii palju kui võimalik kõik laskemoonajäätmed kokku. Need konkreetsed asjad on kokku korjatud Nursipalu lõhkemata lõhkekehade ala pealt. Need on ohutud, aga neid maha vedelema ma sinna ei jäta," rääkis Kalmaru.

Ida laskevälja arenduselt leitud lõhkekehad demineerivad kaitseväe demineerijad. Kuna lõhkekehade arv on aga suur, tuleb neid demineerida osade kaupa erinevatel harjutusaladel.

"Nursipalus võib demineerida ainult 10 kilogrammi korraga, aga kuna neid mürske oli nii palju, siis neid pauke oleks nii palju tulnud. Praegu on plaan meil kaitseväe teistel harjutusväljadel need ära demineerida," ütles Kalmaru.

Demineerijad panevad südamele, et kui ühest piirkonnast on leitud nii palju lõhkekehi, võib neid maastikul tõenäoliselt veelgi olla ning ei soovita inimestel seal liikuda.

Järgmisena asutakse üle kontrollima teedekoridore, kuhu hakatakse ehitama harjutusaladele vajalikke teid.