Välisministeerium teatas esmaspäeval, et kutsus välja Venemaa saatkonna esindaja, et anda üle diplomaatiline noot, millega Eesti pool teeb Venemaale ettepaneku Narva jõel ühisteks faarvaatri mõõtmisteks.

Faarvaater on jõel veeliikluseks sobivaim osa ehk koht, kus jõe põhi on kõige sügavam. Narva jõe faarvaatril peaksid paiknema ka Eesti ja Venemaa vahel asuvat laevateed tähistavad poid.

Sel aastal andis Venemaa teada, et Narva jõele planeeritud 250 ujuvmärgist umbes poolte asukohtadega nad nõus ei ole ning 23. mai öösel eemaldas Venemaa piirivalve Narva jõelt 25 Eesti vetesse paigutatud poid.

"Eesti on diplomaatiliste nootide kaudu nõudnud Venemaalt selgitusi 25 poi eemaldamise kohta 23. mai öösel. Venemaa on oma vastuses väitnud, et Eesti oli paigutanud kõnealused poid Venemaa vetesse, kuid Eesti selle väitega ei nõustu. Venemaa pole esitanud materjale selle kohta, millise nendepoolse tõlgenduse alusel olid poid väidetavalt Venemaa territooriumil," teatas välisministeerium.

Välisministeerium andis teada, et Eesti konstateerib oma noodis, et riikidel näivad olevat erinevad arusaamised faarvaatri kulgemise kohta, mis on ka Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone aluseks.

Kuna looduslike tingimuste tõttu võivad aastakümnete jooksul voolavates veekogudes olud muutuda, tegi Eesti ettepaneku see ühiselt üle mõõta, märkis ministeerium.

Viimati mõõdeti Narva jõe põhja ligi 20 aastat tagasi.

"Kindlasti ei nõustu Eesti sellise erimeelsuste lahendamise viisiga, kus rahumeelse dialoogi asemel eemaldatakse poid öö varjus. Eesti on diplomaatilises suhtluses kutsunud Venemaad üles lahendama võimalikke erimeelsusi poide paigutamise täpse asukoha üle tasakaalukalt. Ühine faarvaatri mõõtmine oleks võimalus erimeelsused lahendada," teatas ministeerium.

Eesti ja Venemaa vaheline kontrolljoon kulgeb mööda Narva jõe faarvaatrit. Eesti lähtub faarvaatri asukoha arvestamisel mõõdistustest, mis tehti aastatel 2004–2006. Vene pool on siiani olnud mõõtmisega nõus ning faarvaatri asukohta on seni arvestatud kahepoolselt, märkis ministeerium.

Ministeerium rõhutas, et uus mõõtmine ei sea kahtluse alla Eesti-Venemaa ajutise kontrolljoone kehtivust, vaid annab värske ning objektiivse aluse välistada, et faarvaatri paiknemisest ning võimalikest looduslikest muutustest tingituna võiks olla mingitki ebaselgust, kus faarvaater jookseb, ning seeläbi lahendada poide paigaldamisega seotud erimeelsus.

Eesti ettepanekul toimuks mõõtmine hiljemalt augustikuu jooksul. Seni on Narva jõel märgistamata aladel endiselt veeliikluse jaoks ohtlikud navigeerimistingimused, mis võivad viia piiririkkumisteni, märkis ministeerium.

Ministeerium lisas, et kui Venemaa keeldub ühisest mõõtmisest, käsitleb Eesti edaspidigi faarvaatri asukohta vastavalt aastail 2005–2006 tehtud mõõtmisele tuginedes ja Eesti veeskab navigatsiooniks vajalikud poid Eesti vetesse.