Eesti välisministeerium tegi juuli keskpaigas Venemaale ettepaneku Narva jõe põhja ühiseks mõõtmiseks, et lahendada erimeelsus, kus peaksid paiknema jõel laevateed tähistavad poid.

Eesti ettepanekul toimunuks mõõtmine hiljemalt augustikuu jooksul.

Välisminister Margus Tsahkna (E200) sõnul sai ministeerium Venemaalt vastuse, kus aga ei anta konstruktiivset vastust ettepanekule faarvaatri ühiseks mõõtmiseks.  

"Oma vastuses seab Venemaa faarvaatri ühise mõõtmise arutamise eeltingimuseks piirilepingu ratifitseerimise, mis aga pole ei asjakohane ega vähimalgi määral seotud intsidendiga, mille Venemaa Narva jõel maikuus korraldas," ütles Tsahkna ERR-ile.

Ta lisas, et Venemaa ei tohi ajutist kontrolljoont ületada ja Eesti piiripoisid Eesti vetest omavoliliselt eemaldada sõltumata piirilepingu ratifitseerimise seisust.

Tsahkna märkis, et oma agressiooniga Ukrainas rikub Venemaa kõiki endale võetud rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas ÜRO hartat ning see seetõttu ei pea ta asjakohaseks Venemaaga käimasoleva agressiooni kontekstis mistahes lepete sõlmimist või ratifitseerimist

"Sellegipoolest peame endiselt vajalikuks piiripoide eemaldamisega tekkinud olukord tasakaalukalt ja konstruktiivselt lahendada ning põhjendatuks Eesti tehtud esialgset ettepanekut viia läbi ühine mõõtmine Narva jõel, et selgitada välja faarvaatri täpne kulgemine, mis võib olla aastakümnete jooksul looduslike tingimuste tõttu nihkunud," sõnas Tsahkna.

Ta lisas, et Eesti jätkab tihedat suhtlust liitlaste ja partneritega ning kaalub oma edasisi samme.

Sel aastal andis Venemaa teada, et Narva jõele planeeritud 250 ujuvmärgist umbes poolte asukohtadega nad nõus ei ole ning 23. mai öösel eemaldas Venemaa piirivalve Narva jõelt 25 Eesti vetesse paigutatud poid.

Omavoliliselt eemaldatud poisid pole Venemaa Eestile tagastanud.