Parempoolsete juhi Lavly Perlingu sõnul ei ole erakond rahul koalitsioonikõnelustelt seni tulnud sõnumitega.

"Esiteks, puudub seal sisu, mis aitaks Eesti majanduse praegusest olukorrast välja ehk puudub sisuline ambitsioon ja püüd tekitada ning toetada majanduskasvu, mis oleks pikaajaline, püsiv ja naabritega võrreldes kiirem. Teiseks, need on ajaliselt iganenud ettepanekud – Parempoolsete kärpeplaan on üle kahe aasta vana ja need oleks tulnud kohe ära teha. Nii valusalt, kui see ka kõlab - kärped ja kokkuhoid peavad nüüd olema suuremad. Kolmandaks, need ei ole usutavad, sest suurt valitsusevahetust ju ei toimu. See on Reformierakonna valitsus ja need härrad, kes ekraanidele ilmuvad, on ju kolm ministrit. Michal on olnud suurima ministeeriumi juht. Kui tema retoorika ja tegu tõepoolest kattuks, siis ta oleks seda kõike saanud teha," ütles Perling Vikerraadio saates "Uudis+".

Samas näeb Perling uue valitsuse võimalustes ka lootuskiirt.

"Parempoolsed ütlevad ikka, et võtke kätte ja tehke ära. Näidake, et teie retoorika taga on ka sisu ja lootus alati säilib. Michal oli ikkagi edukas Reformierakonna juhatuses ja kui ta on sama edukas parempoolse majanduspoliitika kehtestamisel ja sotside taltsutamisel – siis võib kõike head veel juhtuda," ütles Perling

Perlingu sõnul tuleb 1,6 miljardi leidmiseks laskemoona jaoks teha riigieelarve arusaadavaks ja peatada kulude kasv.

Kõik algab kokkuhoiust – iga aasta kasvab eelarve miljardi [euro võrra]. Sama moodi kasvab ka riigivõlg aastaga häbematult palju ja kasvavad riigi kulutused. Tänased koalitsiooniläbirääkimised peaksid keskenduma ainult majandusele. Mis need kärped tähendavad? Me teame, et 97 protsenti riigieelarvest on kinni sotsiaalsüsteemi all ehk indekseerime need lahti ja külmutame praegu riigi kulud. Kui me paneme riigieelarve lauale, siis selle peab kokku leppima, et mitte mingit kulude kasvu ei ole. Kui meil oleks [riigieelarves] selgus, kulud peatatud ja lahti indekseeritud, siis tekib ka raha selleks 1,6-miljardilise laskemoona ostuks," ütles Perling.

Parempoolsed on öelnud, et pensionikulud peab külmutama ja tuleb valmis olla ka nende kärpimiseks. Praegu on sotsiaaltoetuste real riigieelarves 3,9 miljardit eurot. Lavly Perlingu sõnul tuleb loobuda asjadest, mida on meeldiv omada, ja keskenduda hädavajalikule.

"Me kohtume oma valijatega ja ei karda neile otsa vaadata ning öelda, et ka pensionid tuleb külmutada, sest see on iga aasta üle 200-miljoniline kulu. Kui te [valitsus] täna ei külmuta pensione, siis te peate minema pensionite vähendamise kallale ja see on inimestele märksa valusam. Ma selgitan valimiskampaanial pensionäridele, et kui nende laste peres juhtub, et kevadel saab keegi koondamisteate, siis on ju mõistlik, et suvel ei osteta kooli lõpu puhul lastele uusi Iphone'e ja jäetakse ära puhkusereis. Aga ära ei saa jätta näiteks kodulaenumakseid ja toidukulusid – sama loogika peaks olema ka riigijuhtimisel. Sellised asjad, mida on meeldiv omada, tuleks ära jätta ja siis ei peaks pensionite kallale minema," sõnas Perling saates.

Küsimusele, kui suur mõju pensionite külmutamisel oleks riigieelarvele, vastas Perling: "See on hea küsimus, sest riigirahanduse spetsialistidel on eelarvest vastuseid leida väga raske. Me näeme, et praegu on indekseerimise kulud üle 200 miljoni aastas. Küsimus on see, et millised need arvutused ja mudelid on. Meil ei ole ka mõtet tekitada olukorda, kus me külmutame vaesuse piiril elavate pensionäridel kõik ära ja siis hakkame neid sotsiaaltoetustega toetama. Tegelikult saaks 90 protsenti pensionitest külmutada ja siis jälgida, sest Eesti on teoreetiliselt andmete riik."

Samuti soovib Perling näha enamiku lausaliste toetuse kaotamist.

"Me enne parlamendivalimisi üritasime aru saada, kui palju neid lausalisi toetusi ja hüvitisi on. Kujutate ette, seda on võimatu teada saada. Teeks nii, et 80 protsenti lausalistest toetustest kaotame ära ja siis need 20 protsenti, kellele seda tõesti vaja on, nende toetused saaksid olla sellevõrra väärikamad ja inimlikumad," ütles Perling.

Perlingu sõnul tuleb kärpida ka riigi palgal olevate inimeste hulka.  

"Me nägime, et haridus- ja tervishoiusüsteemis on juurde tulnud 1500 töötajat. Praegu üritame aru saada, kes need üldse on. Kui Soomest oleks 1500 arsti juurde tulnud, siis me kõik ilmselt teaks seda. Reformierakonna RES [riigieelarvestrateegia] ütleb, et palgafondi kasv on 237 miljonit [eurot] aastas. Palun paneme kulude kasvule stopi, siis on võimalik ka kasvama hakata," sõnas parempoolsete juht.