Nädala alguses avaldud kriitilises raportis muretses Riigikontroll enim selle üle, et 2027. aastal võib Eestil tekkida probleeme elektri varustuskindlusega, sest siis ei pea enam vanu elektrijaamu töös hoidma. 1000-megavatise juhitava võimsuse hoidmine on vajalik juhuks, kui välisühendused või taastuvenergia ei suuda meie elektritarbimist rahuldada.

"Me oleme mänginud läbi ka selle olukorra, et mis siis, kui turul need elektrijaamad tööd piisavalt ei saa, kui nende omanikuootuse aeg lõpeb ära 2026. aasta lõpus. Mis siis, kui turusituatsiooni tõttu nad pannakse 2027 kinni. Ja vaat sel juhul tekib tõesti küsimus, et võivad tekkida aastas mingisugused tunnid, kus meil päev-ette turul pakkumist piisavalt palju ei teki," sõnas Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.

Kuid Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ütleb, et varustuskindlus pole juba praegu täielikult tagatud ja seda on tunnetanud iga inimene oma rahakotis.

"Kui täna keegi väidab, et meil pole mingit varustuskindluse probleemi olnud, mis siis, et üks tund oli 4000 eurot, siis ma ütlen, et ei, varustuskindlus ei ole meil tagatud," sõnas energeetikaekspert Arvi Hamburg.

Elering tunnistab, et meie ees on kaks väljakutset: kuidas tagada varustuskindlus siis, kui päike ei paista ja tuul ei puhu. Ja selleks on vaja kindlat tootmisvõimsust ehk põlevkivielektrijaama.

"Kõige mõistlikum variant on kasutada ära selliseid võimsusi, mis meil on täna juba olemas. Nii kaua, kuni need on tehniliselt kasutatavad. Ehk siis sellised elektrijaamad, mis oma vanuse tõttu veel on töövõimelised, aga võib-olla mingitel finantspõhjustel võib-olla omanik otsustaks nad sulgeda, mõistlik on neid toetada piisavalt palju selleks, et nad ei paneks ikkagi enne tehnilise eluea lõppu ennast kinni," ütles Kilk.  

Toetust elektrijaamale, mis pannakse tööle vaid elektri puudujäägi korral, nimetatakse stabiilsusreserviks.

"Hetkel tundub, et kui riigikogust ei tule väga suuri üllatusi, siis me oleme kenasti graafikus, et 2025. aastal teha siis strateegilise reservi konkurss ja siis 2027. aastal siis käivitada see reserv," sõnas kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

Sellised vanad jaamad on ainult Eesti Energial. Narva elektrijaamade valmisolekus hoidmisele kulub aga 40 miljonit eurot aastas. Pooles ulatuses ehk 20 miljoni eest oleks Elering valmis seda toetama.

"Ja sellele loomulikult maksab kinni, nii nagu elektri puhul alati, tarbija. Selline kombinatsioon, kus siis me väikese rahasummaga toetaksime vanade elektrijaamade pikemat kasutamist pluss see, et samaaegselt on taastuvelektrist võimalik toota enamusel tundidel päris palju soodsat elektrit, selline kombinatsioon annabki siis elektritarbijale kokkuvõttes võimalikult väikese lõpphinna," ütles Kilk.

Vanadest Narva elektrijaama plokkidest pääseb enamasti turule vaid kaks. Sellegipoolest oleks mõtet osasid neist alaliselt töös hoida, ütles Eesti Energia juht Andrus Durejko.

"See on matemaatikaülesanne, kas me püüame võimalikult turule minna, või me paneme nad reservi, mille eest tasutakse ja nad turule ei tule. Ühelt poolt see tõstab töökindlust. Teise poole pealt jaama on aeg-ajalt vaja käivitada, testida, hooldada, nii et paratamatult nendega tuleb tööd teha. Ma täna ei oska öelda. Loomulikult tarbija jaoks oleks parim, kui me pääseksime turule nende jaamadega, siis see kulu oleks väiksem, mida lihtsalt niisama kinni maksta," rääkis Durejko.

Durejko sõnul on vanade blokkide tööiga neile teada. Hamburgi sõnul ennustas aga Teaduste Akadeemia juba 1991. aastal koostatud energiamajanduse arengukavas jaamadele peatset lõppu.

"Seal me ütlesime, et viimane põlevkiviplokk Narvas lõpetab tööd aastal 2002, täna on 2023. Kõik on aga mõnusalt läinud edasi, nii et mul on väga raske öelda, kui palju nüüd see raud veel vastu peab, et põhiline on selles kateldes," ütles Hamburg.

Seega saab vanade blokkide kasutusiga kunagi läbi ehk stabiilsusreservi hoidmine on ajutine lahendus.

Kuid varustuskindluses on ka teine väljakutse, hakkama tuleb saada ka avarii korral ja selleks on vaja juba uusi toomisvõimsusi.

Olukorra lahendamiseks plaanib Elering 2025. aastal kuulutada välja hanke 250-400 megavati suuruse sagedusreservi hankimiseks. Sisuselt antakse stardipauk uue elektrijaama ehitamiseks.

"See annab mõnele uuele elektritootjale, keda täna veel ei olegi, võimaluse selle pika lepinguga minna panka ja selle vastu siis saada rahastus uue elektrijaama ehitamiseks. Kui selgub, et tänu selle sagedusreservi hankimisel rajatud uus juhitav elektrijaam lahendab ära ka selle vajaduse, lahendab ära selle vajaduse mille jaoks me varasemalt pidime käivitama strateegilise reservi, siis on võimalik see strateegiline reserv lõpetada, piltlikult need vanad põlevkivi jaamad lõplikult sulgeda," ütles Tatar.

Samal ajal kui riik teeb selliseid plaane, ongi Eesti Energial juba kavatus minna omanikult vesinik-hübriidturbiini jaama ehituseks luba küsima.  

"Me ehitame selle ligi 100-megavatise kiirelt reageeriva jaama. See annab meile valiku ja võimaluse süsteemiteenuste turule minna. Samal ajal on ta ka kõige modernsem energialahendus ja me tegelikult kombineerime Narva kütte ja energialahendusi kõik koos," ütles Durejko.

Elektrijaam maksaks 120 miljonit eurot ja ka see kajastub tarbijale elektrihinnas. Kuid vaatamata suurtele investeeringutele peaks Tatari hinnangul jääma elektri hind soodsaks. 

"Taastuvenergia on võimalikest erinevatest tootmislahendusest kõige soodsam. Aga tõsi küll, taastuvenergiaga käivad kaasas teatud väljakutsed, mis on ongi see, et mingitel tundidel aastas on meil vaja hoida olemas ka reserve ja reservide eest maksta. Nii et ilmselt tulevikus see elektriarve hakkab olema rohkem nii, et ütleme sellised võrgutariifi kaudu makstavad kulud on suuremad, aga energia kilovatt-tund on jälle odavam," sõnas Tatar.