Oluline kolmapäeval, 17. juulil kell 20.35:

- Kreml eitas Ukraina kirdeosa pealetungi läbikukkumist;

- Moskva: Venemaa ja Ukraina vabastasid 190 sõjavangi;

- Ukraina: tähtajaks uuendas oma andmed 4,69 miljonit sõjaväekohuslast;

- Ukraina võib saada hävitajaid F-16 ka Kreekalt;

- ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi;

- Ukraina peastaap: rinne on üle 3000 kilomeetri pikk;

- Ukraina varustab armeed varem vanarauaks mõeldud laskemoonaga.

Ukraina: tähtajaks uuendas oma andmed 4,69 miljonit sõjaväekohuslast

Kahe kuu jooksul pärast mobilisatsiooniseaduse vastuvõtmist uuendas oma andmed 4,69 miljonit sõjaväekohuslast, teatas kolmapäeval Ukraina kaitseministeerium.

"Vastavalt mobilisatsiooniseadusele pidid sõjaväekohuslased kahe kuu jooksul, 18. maist 16. juulini 2024 uuendama oma andmed. Oma kohustuse täitis 4 690 496 sõjaväekohuslast," ütles ministeerium oma veebipostituses.

Kreml eitas Ukraina kirdeosa pealetungi läbikukkumist

Kreml eitas kolmapäeval, et Venemaa pealetung Ukraina kirdeosas Harkivi oblastis on läbi kukkunud.

Venemaa algatas maikuus üllatusrünnaku Harkivi oblastisse. Okupatsiooniväe eesmärk oli suruda Ukraina väeüksused võimalikult kaugele tagasi ning luua Vene režiimi juhi Vladimir Putini sõnul julgeolekutsoon.

Teisipäeval ütles Harkivi oblastiga külgneva Venemaa Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov, et tsiviilisikute ligipääs 14 Venemaa piirikülale on piiratud Ukraina piiriüleste rünnakute intensiivsuse tõttu.

Küsimusele, kas see tähendab, et Venemaa Harkivi pealetung kukkus läbi, vastas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kolmapäeval: "Ei, ei tähenda."

"Operatsioon jätkub, see jätkub seni, kuni saab edukalt lõpule viidud," sõnas ta ajakirjanikele.

Peskovi sõnul jätkuvad seni Kiievi režiimi "barbaarsed" rünnakud tsiviiltaristu vastu. Ta lisas, et elanike ohutuse tagamiseks rakendatakse vajalikke meetmeid.

Gladkov ütles teisipäeval, et oblastis on saanud alates sõja puhkemisest 2022. aasta veebruaris surma üle 200 ja haavata mitusada inimest.

Tema sõnul piiratakse ligipääsu piirialale alates 23. juulist ning sinna pääsevad vaid mehed, kes kannavad kuulikindlaid veste ja kiivreid ning on läbinud kontrollpunktid.

Kiiev on kogu konflikti jooksul üha rohkem hakanud ründama sihtmärke Venemaa territooriumil ning ütleb, et need on õigustatud vastused Moskva agressioonile.

Ukraina oli sunnitud liigutama oma sõjaväeüksuseid Harkivi piirkonda pärast maikuus alanud pealetungi. Sestsaadik on Vene okupandid edenenud vähesel määral riigi idaosas asuvas Donetski oblastis.

Sõltumatud sõjaväeanalüütikud ütlevad, et Venemaa tegelik eesmärk võis olla suruda Ukrainat olukorda, kus Kiiev pidanuks suunama Harkivi oblastisse enda üksuseid rindejoone teistest lõikudest.

Moskva: Venemaa ja Ukraina vabastasid 190 sõjavangi

Venemaa ja Ukraina vabastasid 190 vangivõetud võitlejat, teatas kolmapäeval Moskva.

"Läbirääkimisprotsessi tulemusena naasis 95 Vene sõjaväelast," teatas Vene kaitseministeerium sotsiaalmeediapostituses, lisades, et Venemaa vabastas omakorda 95 vangilangenud Ukraina sõjaväelast.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas samuti 95 Ukraina kaitsja naasmisest Venemaalt sõjavangist.

"Toome jätkuvalt oma inimesi koju. Venemaalt vangistusest vabastati veel 95 kaitsjat. Need on Ukraina relvajõudude, rahvuskaardi ja piirivalve sõdurid," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Riigipea tänas ka kogu vahetustega seotud meeskonda ja vahetuse hõlbustamise eest Araabia Ühendemiraate.

Ukraina võib saada hävitajaid F-16 ka Kreekalt

Kreeka kavatseb kasutusest kõrvaldada 32 vana hävitajat F-16 Block-30, mille riik soovib müüa Ühendriikidele, et lennukid moderniseeritaks ja viidaks Ukrainasse, vahendas teisipäeval portaal Unian.

Uudistekanal Al Jazeera teatas Kreeka sõjaväeallikaile viidates, et Ateena kavatseb 82 hävitajat F-16 uuendada Block-70-ks ja osta Prantsusmaalt lisaks 24 Rafale'i neljanda põlvkonna hävitajat. Samuti lubas USA kongressi komitee Kreekal soetada kuni 40 viienda põlvkonna mitmeotstarbelist hävitajat F-35.

Ühes raportis öeldi, et Ukraina võib loota kuuekümnele kasutusest kõrvaldatud hävitajale F-16 Taanist, Norrast ja Hollandist. Riik vajab aga umbes 150 hävitajat, seega aitaks seda tühimikku täita 32 lennukit Kreekast.

ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi

Mõttekoda ISW teatas oma viimases sõjaülevaates, et Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi. Seda kinnitavad ka 15. ja 16. juulil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid, mis näitavad, et Vene väed liikusid edasi Novoselivka Perša (Avdiivkast loodes) lähistel. 

Vene väed jätkavad ka Toretski ümbruses asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Vene sõjablogijad väidavad, et Vene väed liikusid edasi Družba idaosas (Toretskist idas) lähistel. Nende väidete toetuseks pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid.

Vene väed jätkavad ka Tšassiv Jari rindelõigul pealetungi. Sel rindelõigul pole aga suuremaid muutusi toimunud. Samuti jätkuvad lahingud Kupjanski ja Kreminna liinil. 

Ukraina peastaap: rinne on üle 3000 kilomeetri pikk

Ukraina rindejoon on praegu rohkem kui 3000 kilomeetri pikkune, ägedad lahingud toimuvad umbes 970 kilomeetri laiusel alal, teatas Ukraina relvajõudude peastaap.

"Kogu rindejoone pikkus on üle 3000 km. Aktiivsete lahinguoperatsioonide ala on üle 970 km," teatas peastaap.

Ukraina peastaap märkis, et venelased ei hooli kaotustest ning kaotavad iga päev umbes 900–1100 meest hukkunute ja haavatutena, neist 400–500 surnutena.

Ukraina varustab armeed varem vanarauaks mõeldud laskemoonaga

Ukraina varustab oma vägesid laskemoonaga, mis saadeti vanarauaks enne Venemaa rünnakut 2022. aasta veebruaris, teatasid teisipäeval Ukraina ametiisikud.

"Ukraina kaitseministeerium tagastas Ukraina relvajõududele märkimisväärse koguse erineva kaliibriga laskemoona, mis enne Venemaa relvastatud rünnakut Ukrainale oli ettevõtetele üle antud utiliseerimiseks," teatas kaitseministeerium oma avalduses.

Ministeerium lisas, et suurtükiväe laskemoon ja väikerelvade laskemoon läbivad põhjaliku kvaliteedikontrolli, enne kui need saadetakse rindel olevatele väeosadele.

Ukraina väed on alates 2023. aasta lõpust olnud Euroopast ja USA-st pärit relvatarnete hilinemise tõttu eriti haavatavad. USA kongress kiitis aprillis heaks 61 miljardi dollari suuruse abipaketi Ukrainale, kuid tarned eesliinile võivad kesta nädalaid või isegi kuid.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1110 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 562 510 (võrdlus eelmise päevaga +1110);

- tankid 8238 (+11);

- jalaväe lahingumasinad 15 871 (+9);

- suurtükisüsteemid 15 411 (+43);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1120 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 893 (+1);

- lennukid 361 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 12 224 (+31);

- tiibraketid 2398 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 20 741 (+61);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2586 (+9).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.