Terviseamet: kooleranakkuse levikuoht Eestis on nullilähedane
Terviseameti sõnul toodi võimalik kooleranakkus Eestisse Aserbaidžaanist ning selle levikuoht on peaaegu olematu.
Terviseameti nakkushaiguste laboris on analüüsimisel proov lapselt, kellel esmane analüüs tuvastas koolera, kirjutas ERR teisipäeval.
Esmase positiivse kooleraproovi andnud laps oli koos perega välisriigis, kus tal tõusis möödunud nädala lõpus palavik ja paar päeva hiljem tekkis kõhulahtisus. Pere jõudis tagasi Tallinna lennukiga ning üks vanematest pöördus koos haigestunud lapsega haiglasse, kus nad paigutati isolatsioonipalatisse.
Terviseamet avalikustas juhtumi kohta uut infot, millest selgub, et haigus toodi Eestisse Aserbaidžaanist.
Koolerasse nakatumist pole veel ametlikult kinnitatud ning selle levikuoht riigis on praktiliselt null, rääkis terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Olga Sadikova.
"Koolera laboratoorne kinnitamine on veel pooleli. On alust oletada, et nakatumine on eelkõige seotud halva kvaliteediga joogiveega, mida tarbiti väljaspool Eestit. Isegi kui see tõesti osutub kooleraks, ja praegu on see vaid oletus, on selle levikuoht Eestis praktiliselt null," sõnas Sadikova.
Amet võttis kasutusele meetmed, et tuvastada potentsiaalselt nakatuda võivate inimeste ring.
"Kõnealune perekond naasis Aserbaidžaanist lennukiga Eestisse. Igaks juhuks teavitasime teisi turiste ja vedajat. Aga kordan, et levikuohtu praktiliselt pole," lisas Sadikova.
Sadikova märkis, et analüüside lõplikud tulemused saabuvad mõne päeva jooksul. "Siis saame teada, kas see on koolera või vibrioos," sõnas ta.
Kõnealuses peres on kaks täiskasvanut ja kolm last: üks on seitsmeaastane, ülejäänud kaks – kaksikud – pooleteiseaastased.
"Seitsmeaastasel lapsel tekkis Aserbaidžaanis palavik ja hiljem lisandusid ka seedetrakti sümptomid. Eestisse jõudes viidi laps kohe haiglasse. Järgmisel päeval ilmnesid seedetrakti sümptomid ka teistel lastel, misjärel paigutati pere isoleerimise eesmärgil haiglasse," ütles Sadikova.
Terviseamet on teavitanud juhtunust Eesti Perearstide Seltsi ja haiglaid. Samuti on amet teavitanud lennufirmat ja teisi riike. Lennufirma teavitab omakorda reisijaid kokkupuutest võimaliku haigestunuga. Oht lennureisijatele on pigem väike, sest koolera ei levi õhu kaudu, vaid saastunud pindade kaudu, näiteks tualettruumides, kui seda on eelnevalt külastanud nakatunud inimene.
Terviseamet soovitab teavituse saanud reisijatel viie päeva jooksul oma tervist jälgida ja täita eeskujulikult hügieenireegleid, eelkõige pesta käsi.
Viimane koolerasse haigestumine Eestis oli 1993. aastal ja siis oli samuti tegemist sisse toodud juhtumiga.
Koolerat peetakse ohtlikuks nakkushaiguseks, mille peiteperiood on üks kuni viis päeva, kuid tavaliselt kaks kuni kolm päeva. Haigestumisega kaasneb kõhulahtisus, oksendamine ja vedelikukaotuse tõttu võib langeda kehatemperatuur ja vererõhk ning võivad tekkida krambid. Haigestumisega võivad kaasneda ka lihasnõrkus ja südametegevuse häired.
Kuni 70 protsendil nakatunud inimestest esinevad vaid kerged haigusnähud või ei esine sümptomeid üldse. Haiguse ohtlikkus sõltub sellest, kas tegemist on toksilise variandiga või mitte.
Toimetaja: Valner Väino