Möödunud nädalal toimunud NATO Washingtoni tippkohtumise ajal teatas Valge Maja, et plaanib 2026. aastast paigutada Saksamaale pikamaarakette.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tony Lawrence selgitas ERR-ile, et neil rakettidel on heidutav mõju, sest Venemaa teab, et kui ta ründab NATO riike, siis sihtmärgid Venemaa enda pinnal on ohus.

"Nende rakettide laskekaugus on oluliselt suurem kui ükskõik millistel relvadel, mis praegu Euroopas on," ütles Lawrence.

Osa nende rakettide laskekaugus on üle 2000 kilomeetri. Seega nende toomine Saksamaale tugevdab ka Eesti, kõigi Balti riikide ja Poola julgeolekut.

Ameeriklased mainisid teates kolme tüüpi rakette. Nimeliselt tiibrakette Tomahawk ja õhutõrjerakette SM-6, mida tavaliselt kasutavad mereväelaevad, aga Saksamaale tuuakse need uues rollis.

"Mõlemaid neid rakette saab kasutada ka maapealsete sihtmärkide ründamiseks ja Ameerika maavägi on nende jaoks loonud ka maa peal kasutamiseks mõeldud laskeseadeldise," ütles Lawrence.

"Kolmas võib-olla huvitavam raketitüüp on katsetamisel olevad hüperhelikiirusega raketid. Need on päris uued. Ma ei tea, et need oleks kuskil praegu kasutusel, need on veel katsetamise järgus," märkis Lawrence.

Sarnase laskeulatusega raketid olid mitmes Euroopa riigis ka külma sõja ajal, kuid 1987. aastal sõlmitud leppega INF lubasid Nõukogude Liit ja Ameerika Ühendriigid 500–5500-kilomeetrise laskekaugusega rakette Euroopasse mitte paigutada.

Seda lepet hakkas Venemaa õõnestama juba pärast sajandivahetust, 2014. aastal süüdistas USA Venemaad leppe otseses rikkumises.

Pärast korduvalt Venemaa hoiatamist järgnevatel aastatel astus 2019. aastal Donald Trumpi ametiajal USA leppest välja. Seda tegi peatselt ka Venemaa.

Lawrence tõdeb, et on võimalik, et siit algab taas võidurelvastumine.

"See on kindlasti võimalik, see sõltub nüüd sellest, kuidas Venemaa reageerib. See rakettide Euroopasse paigutamine on vastus lünkadele, sest Venemaal oli rohkem sellist pikamaa tulejõudu kui NATO liitlastel. Sellega seis võrdsustati, aga kui nüüd Venemaa otsustab, et peab ise rohkem pikamaa tulejõudu investeerima, siis me jõuame võidurelvastamiseni," märkis Lawrence.

Teade raketid Saksamaale paigutada vihastas Venemaad.

"Venemaa reaktsioon oli üsna ettearvatav, nad rääkisid uuest külmast sõjast, vajadusest sellele vastata sõjaliselt. See teade ei olnud küll NATO oma, aga kui võrrelda seda kõige muuga, mida teatati Washingtoni tippkohtumise ajal, siis see on see, millele Venemaa vastas kõige jõulisemalt," ütles Lawrence.

Ameeriklased ei soovi siiski püsivalt pikamaa tulejõu lõikes Euroopa julgeolekut ainult oma õlule võtta. Rakette ei paiguta USA seega Saksamaale püsivalt, vaid nad hakkavad seal viibima ajutiselt.

"Ameerika Ühendriigid on nõus need raketid Euroopasse tooma mõneks ajaks, aga see ei ole mõeldud nii, et need jäävad igaveseks Saksamaale. Idee on selles, et eurooplastel tekiks endal tahe oma pikamaa tulejõu vajadus ära katta. Saksamaa ja Poola on juba pakkunud ise toota tiibrakette, et kui see oli ameeriklaste tahe, siis sellel oli juba mõju," ütles Lawrence.

Saksamaa ja Poola koos Prantsusmaa ja Itaaliaga teatasid äsja Washingtonis, et plaanivad koos arendada üle 500-kilomeetrise laskeulatusega tiibraketi.

ELSA ehk European Long-Range Strike Approach nime kandev projekt võtab tõenäoliselt siiski mitmeid aastaid, enne kui suudetakse uus tiibrakett päriselt kasutusse võtta.