Elering kuulutas välja riigihanke kuni 500 megavati ulatuses tootmis- ja salvestusvõimsuste hankimiseks turult, mida on vaja seoses Venemaa elektrisüsteemist lahkumisega ja põlevkivielektri taandumisega.

Kilgi sõnul hakatakse turuosaliste käest ostma elektrisüsteemi sageduse juhtimise teenust ning hanget pikaajaliseks lepinguks on vaja seetõttu, et Eestis on päev ette turu jaoks liiga vähe pakkumisi ja seega muutuks elektrisüsteemi töötamise tagamine ebakindlaks.

"Tegu on tavalise sageduse juhtimise teenusega, mida me hangime natuke teistmoodi seetõttu, et me eraldume Vene süsteemist. Meil olemasolevat turgu pole, see pole välja kujunenud, ja meile on antud Euroopa poolt erand, et me võime esimese kaheksa aasta jooksul teha pikaajalise lepingu süsteemiteenuse ostmiseks," lausus Kilk.

Kolm sünkroonkompensaatorit, mis Elering samuti Vene elektrivõrgust lahtiühendamise jaoks ehitas, sageduse juhtimise teenust pakkuda ei suuda, sest ei tooda elektrit juurde, selleks on vaja elektri- või salvestusjaama, märkis Kilk.

"Juhul kui mõni elektrijaam lülitub välja, siis pikema aja jooksul peab suutma asendusenergiat toota. Selliseid elektrijaamasid (Eestis) veel on, aga neid elektrijaamasid pannakse sellise tempoga kinni, et aastail 2028-2029-2030 neid ei ole piisavalt, " lausus ta.

Praegu suudavad sagedusreservi pakkuda veel Eesti Energia põlevkivielektrijaamad, mille plokke aasta-aastalt sulgema hakatakse. "Kuni need on olemas, on need võimelised pakkuma ka sagedusreservi. Näiteks päev ette turule nad teevad reservi pakkumise oma seisva seadme pealt, ja see on siis ilmselgelt kallis. Meie lootus on, et kui see turg käima läheb järgmise aasta algusest, siis süsteemiteenuste hinna pealt investoreid vaatavad, et mul tasub teha ikkagi mingisugune seade, mis pakub soodsamat reservi, kui need vanad elektrijaamad," rääkis Kilk.

Kilgi sõnul peab jaam või salvestusseade olema hanketingimuste järgi võimeline sellest hetkest alates, kui seda vajatakse, 12,5 minuti jooksul rakenduma ehk hakkama tootma elektrienergiat ja tegema seda ettemääratud aja jooksul.

Kõik turuosalised hanke ülesehitusega rahul pole

Kuigi turuosalised ehk elektritootjad ja salvestusteenuse pakkujad on seni olnud pigem vait ja pole avalikult soostunud hanketingimusi arvustama, on ka neid, kes oma arvamuse avalikult välja öelnud. Näiteks Pakrisse vesisalvestit kavandava Energiasalve juht Peep Siitam ütles saatele "Uudis+", et hanke tingimused eelistavad elektrijaamu ning on salvestamise suhtes diskrimineerivad ning et hange ei pea oluliseks ostetava elektri hinda, mis muudab hanke tarbijale kahjulikuks.

Kilk ütles, et talle ei tundu Siitami kriitika väga ratsionaalne.

"Me ei hangi uut elektrijaama, me ei hangi elektrit elektriturule, me hangime reservi teenust ehk valmisolekut pakkuda asenduselektrit, juhul kui mõni elektrijaam välja lülitub. Mis teeb selle salvestusele ebasoodsaks, on see, et salvestid suudavad salvestada energiat lühikeseks ajaks. Kui meil tekib mingisugune rike süsteemis, siis keegi peab leidma asenduselektri. Aga see rike võib kesta mitte tund või kaks, nii nagu salvestid suudavad endale elektrit hoida, vaid see võib kesta 20 tundi, 24 tundi. Ja meie hanke tingimustes ongi sees see seesama reservi kogus peab olema võimeline reaalselt elektrit võrku andma 24 tundi järjest," lausus Kilk.

Kilk möönis, et hanke tingimused võivad olla salvestite omanikele majanduslikult keerulisemad. "Aga meie ülesanne ei ole mitte disainida sellist hanget, mis oleks mõnele konkreetsele turuosalisele väga sobiv, vaid meie ülesanne on lahendada probleem ja probleemiks on sagedusreservide puudumine," ütles ta.

Kilgi sõnul on ka Siitami väide, et salvestuse jaoks on hange diskrimineeriv, ebaõige.

"Täiesti ebaõige väide, neil on võimalik osaleda ja võita juhul, kui nad suudavad pakkuda võimalikult soodsalt sedasama teenust, mida meil vaja on ehk energia tootmine 24 tunni jooksul selles koguses, nagu seda kiiresti vaja on. Hanke eesmärk on leida tarbijale kõige soodsam reserv ja kui nad ei ole kõige soodsamad, siis kahju küll," lausus Kilk.

Tarbijad maksavad reservi hoidmise lõpuks ikkagi kinni

Kui palju sagedusreservi ostmine lõpuks tarbijale maksma läheb, on hinnanguid juba esitatud ja pakutud, et see võiks olla pool senti kilovatt-tunnist ehk viis eurot megavatt-tunnist.

Kilgi sõnul ei lähe sagedusreservi ostmine otse elektriarvele ehk võrgutasusse, vaid esialgu maksavad kulu kinni elektriga kauplejad. "Lõpuks maksavad kõik kulud kinni tarbijad, selles pole kahtlust," ütles ta.  

"Konkreetset summat ei tea, seda näitabki hange, aga meie esialgne arvutus näiteks selle kohta, kui palju võiks olla uue aasta algusest sellesama teenuse hind, indikeerib, et see võiks olla lõpphinnast kaks või kolm protsenti. /.../ Kui näppudel arvutada, kui meie tarbimise lõpphind on jämedalt 200 eurot megavatt-tunni eest, siis jah, see viis (eurot megavatt-tunnist) ongi see, millega me oleme esialgu arvestanud," lisas Kilk.