Seitse aastat tagasi kirjutasin suurekaliibrilistest metsavarastest. Põhjuseks olid toonased metsanduspoliitilised otsused, mis hakkasid Eesti rahvale kuuluva metsa tagavara ja kvaliteeti veelgi suurema hooga kahandama. Selleks ajaks oli riigikontroll juba kümme aastat viidanud erinevatele puudustele Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) töös, sh ka sellele, et kehtivate raiemahtude juures ei olnud võimalik säilitada metsaökosüsteemi head seisundit.

Riigikontroll pidas kahetsusväärseks, et keskkonnaministeerium riigivara valitsejana ei ole riigimetsade majandamist hoolikalt analüüsinud ega loonud õiguslikku raamistikku, mis tagaks jätkusuutliku majandamise.

Kui toona oli selge, et RMK-s tegeletakse ettevõtluse laiendamisega meie ühise elukeskkonna arvelt, siis nüüdseks on selgunud, et lisaks tegeletakse valitud ettevõtjate soosimisega, mis kahjustab nii teisi ettevõtteid kui ka laiemalt kogu Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Riigikontrolli viimatise auditi kohaselt ei saa puidu eest kõrgemat hinda pakkuv ettevõte RMK-ga kestvuslepingu sõlmimiseks odavamate pakkumiste ees eelist ja pakkumised, mis ületavad keskmist kaalutud hinda enam kui 15 protsenti, lükatakse lausa tagasi või vähendab RMK ise ettevõtte poolt pakutud hinda 15 protsendi võrra. Mis turuloogika see on?

Aastatel 2011–2014 oli kahe ettevõttega sõlmitud kolm salajast eelkokkulepet, milleks RMK-l puudus seaduslik alus. Auditi põhjal oli kokku lepitud mitmetes eritingimustes ja selles, kui palju ja millise hinna eest puitmaterjali müüakse. Hiljem vormistati salajased eelkokkulepped kestvuslepinguteks, mis tagasid neile ettevõtetele teiste klientidega võrreldes stabiilselt madala hinna koguni viieks aastaks. Valitsuse kabinetiotsuse alusel sõlmiti ühe ettevõttega isegi 15-aastane kokkulepe, mis võimaldas selle aja jooksul osta riigilt metsamaterjali soodsama hinnaga.

Riigikontrolli hinnangul toob selline praktika ebavõrdse kohtlemise kõrval kaasa korruptsiooni- ja keelatud riigiabi andmise riski ning võimaliku kasumlikkuse vähenemise.

Riigikontroll soovitab kliimaministeeriumil anda RMK-le suunis loobuda konkurentsi piiravatest kestvuslepingutest ja korraldada nende sõlmimine avalike enampakkumiste kaudu. Kas selleks, et RMK ei sõlmiks lepinguid riigi jaoks kahjulikel tingimustel (ei riisuks riigi vara), tuleb tõesti teha eraldi määrus? Metsaseadus juba sätestab, et metsamaterjali müümisel tuleb tagada, et selle eest saadakse harilikule väärtusele vastavat tasu. Riigivaraseadus ütleb omakorda, et riigivara müües tuleb maksimeerida kasu ning vältida kahju saamist.

On absurdne ja piinlik, et Euroopa Liidu liikmesriigis, mis turundab end digiriigina, peab riigikontroll paluma riigiettevõttel kehtestada läbipaistvuse suurendamiseks müügilepingute dokumenteerimise nõuded ja andma sõbraliku soovituse kaaluda lepingute sõlmimise üleviimist elektroonilisse keskkonda. Kuidas on võimalik, et see juba pole nii? Ilmselt ei ole küsimus digipädevuste puudumises, kuna seda eeldatakse juba aastaid kõigilt tippametnikelt.

Veelgi piinlikum on RMK juhtide reaktsioon. Kui RMK jätkab probleemi eitamist ega paku välja selget ja ühiskonna õiglustunnet arvestavat lahendust, siis kaob usaldus ja visatakse prügikasti kogu senine RMK halva maine parandamise protsess. Riigikontroll tõi selgelt välja, kuidas riigile kuuluv ettevõte seadust rikub. Vaba turu toimimise, ausaid ettevõtteid ja Eesti majandust kahjustava rikkumise eitamine on selgelt probleem. Milline sõnum nii avalikkusele saadetakse? Seaduseid võib valikuliselt täita?

Kuidas valitsuse liikmetel ja meil seadusandjatena on moraalselt võimalik rääkida üleväljakärbetest ja järjekordsetest maksutõusudest, kui RMK riigivara haldurina sõlmib salasobinguid ja osaleb meie ühisvara riisumises?

Seisus, kus tuleb igati toetada meie omariiklust ohustava kuritegeliku režiimi tagasi löömist ja kõigil on huulil küsimus Eesti majanduse konkurentsivõimest, pole kuidagi vastuvõetav, et meie enda riigiasutus neid püüdlusi õõnestab ja ühiskonda demoraliseerib.

Kuhu on jäänud teistel puhkudel väga kiirelt toimetavate opositsioonipoliitikute hukkamõistvad sõnavõtud? Miks pole erakorraliselt kogunenud küsimust arutama riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon? Mart Helme, Urmas Reinsalu, halloo!

Põhjus võib olla selles, et riigikontroll auditeeris perioodi, mil keskkonnaministeeriumis toimuva eest vastutas erakond Isamaa ja lisaks Marko Pomerantsile oli ministriks nüüdseks Parempoolsetesse siirdunud Siim Kiisler. Auditist nähtub selgelt, et RMK on kestvuslepingute sõlmimisel eelistanud osasid ettevõtteid teistele ja võimaldanud neil soodsama hinnaga pikaajalisi lepinguid. Eeliskohtlemise osaliseks said ka ettevõtted, mis olid seotud Raul Kirjaneniga, kes alles hiljuti toetas heldelt Siim Kiisleri uut parteid.

On irooniline, et avalikult riigikapitalismi hukkamõistvale ja turu eneseregulatsiooni ülistavale parempoolsele erakonnale pole mingi probleem võtta vastu raha, mis on saadud neile põhimõtetele risti vastupidisel teel. Ja miks vaikib konkurentsiamet?