Tõukeratturitega juhtunud õnnetuste arv on kasvanud
Politsei statistika näitab tõukeratastega juhtuvate õnnetuste arvu kasvu. Suurem osa õnnetustest on siiski kerged, kuid jätkuvalt on probleemiks alkoholijoobes sõitmine.
Kuigi elektritõukerattad on muutunud liikluspildis harjumuspäraseks, ei näi vaibuvat tõukeratastega juhtuvad õnnetused.
Politsei statistika järgi on tänavu tõukeratastega õnnetusi juhtunud viimase nelja aasta lõikes enim. Kõige rohkem juhtus õnnetusi mais ja juunis, mil politsei registreeris eelmise aastaga võrreldes 35 protsenti rohkem õnnetusi.
"Põhjust on otseselt raske välja tuua. Kindlasti mõjutab ka see, et elektritõukerattaid on tekkinud rohkem. Antakse võib-olla rohkem teada politseile või üldse kiirabile, tehakse
see kõne, et on juhtunud õnnetus. Kindlasti mängib rolli ka alkohol. Seda on eriti hästi näha, kui nädalavahetus satub, siis ka mõnevõrra liiklusõnnetusse sattunud juhtide arv siis tõuseb ja siin on otsene põhjus alkoholi tarvitamisel," selgitas Pärnu politseijaoskonna välijuht Eivo Evertsoo.
Tallinna kiirabi juhi Raul Adlase sõnul on kiirabi sel aastal täheldanud aga hoopis mõningast õnnetuste arvu langust.
"Tallinnas oli kõige raskem aeg üle-eelmisel aastal, kus meil oli 230 tõukerattaga kukkujat. Nüüd aasta algusest kuni tänase päevani käesoleval aastal on neid 195, nii et väike langus Tallinnas," ütles Adlas.
Valdav osa õnnetustest on kas tõukerattaga kukkumised või otsasõidud. Kukkumise puhul pääsetakse üldjuhul kergemate vigastustega. Adlase sõnul sõltub vigastuste tõsidus sellestki, kas kergliikuri juht oli kaine või purjus.
"Kaine sõitja enamasti on kiirema reageerimisega ja suudab kukkumist amortiseerida kätega paremini. Joobes sõitja sageli sõidab suurema kiirusega ja kukkumisel ei ole nii ettevaatlik, seetõttu sageli need vigastused vajavad pikemat ravi, üldjuhul luumurrud või siis ka peapõrutus," selgitas Adlas.
Adlase sõnul aitaks palju, kui tõukeratturid rohkem kiivrit kannaksid. Politsei sõnul saavad tõukerattakultuuri mõjutada nii rendifirmad kui ka kohalikud omavalitsused. Näiteks Pärnu on kesklinnas piiranud renditõukerataste liikumiskiirust ja keelanud sõidu rannapromenaadil. Siiski on ka muresid.
"Pärnu linnavalitsusele laekuvad põhilised murekohad liiga kiire sõitmise kohta, parkimine ebamõistlikesse asukohtadesse, väravate ette, sõiduteedele. Eks linn nende infode põhjal omad järeldused teeb ja järgmistes lepingutes me võtame neid asjaolusid arvesse," rääkis Pärnu linna liikluse peaspetsialist Toomas Tammela.
Sel aastal on olnud ka üks hukkunuga õnnetus, kui juuli alguses kukkus Tallinnas tõukerattaga sõitnud naine, sai raskelt vigastada ja suri.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"