Ukrainal on sõjas võitlejate nappus ning siiani ei ole mobilisatsioonid sellele olulist leevendust toonud. Riho Ühtegi tõdes "Ukraina stuudios", et Ukraina juhtkonna eesmärgid on uue mobilisatsiooniseadusega olnud suured.

"Nad on lootnud moodustada 10 uut brigaadi – brigaadis on umbes 5000 kuni 6000 meest. Täna me näeme, et põhimõtteliselt mobiliseeritutega lapitakse auke rindel ehk nendes piirkondades, kus üksused on kõvasti kannatada saanud. See on see tänane seis paljuski, et Ukraina üksused on alamehitatud tegelikult, rindel lubatakse olla üksustel, mis on umbes 60-protsendilise täituvusega. Tihti üksused valetavad ennast suuremaks, kui nad on, sellepärast et vastasel juhul neid ootab ees kas ümberformeerimine või midagi sellist," rääkis Ühtegi.

Ühtegi sõnul on uued rindejoonele tulevad võitlejad aga ka puuduliku väljaõppega ja langevad või saavad seetõttu ka kiiremini haavata.

"Nädalane väljaõpe väljaõppekeskuses ei ole piisav selleks, et pidada täiemahulist sõda kaevikutes. Üldse kaevikusõda on iseenesest väga kulukas sõda, justnimelt inimelude seisukohalt kulukas, sest see on väga staatiline, püsitakse ju kaevikus ühel joonel, mis tähendab seda, et vastasel on positsioonid hästi teada, on võimalik siis tugevalt pommitada ja tulistada neid kaevikuid," selgitas ta.

"Teine probleem, kui me räägime väljavahetamise poolest, siis see on sõjaline taktikaline operatsioon, mida spetsiaalselt õpitakse, aga ukrainlastel, eriti nendel uutel üksustel ei ole aega sellist väljavahetamise operatsiooni iseenesest õppida. Ja need vahemaad on väga pikad, kus tuleb liikuda rindejoonele, mis tähendabki seda, et seal tekivad ka pausid või augud rindes ehk üks üksus juba lahkub, kui teine ei ole veel positsioonile jõudnud. Loomulikult Vene pool kasutab seda ka ära," lisas kindralmajor.

Ühtegi tõdes, et ideaalis peaks olema Ukraina sõjaväelaste baasväljaõpe nädal aega ja pärast seda peaks toimuma üksuse väljaõpe. Viimast aga korraldavad sageli üksused ise, mis tähendab, et väljaõppe tase on väga erinev.

"Paremates üksustes on see päris hea, aga sellistes lihtsates üksustes, kes kaevikusse saadetakse, tihti ei ole ja see mõjutab ka kohe mobilisatsiooni selles mõttes, et ukrainlased ise hindavad mobilisatsioonijärgset väljaõpet suhteliselt kehvaks. Varustuse osas neil väga kurta midagi ei ole, see on küll kirju, aga see ei ole halb. Samas justnimelt öeldakse seda, et instruktorid on kehvad, väljaõpe on lühike ja seetõttu paljud mobiliseeritud pürgivad ka eliitüksustesse selleks, et seal on väljaõpet rohkem lootust saada ja seal on ka rohkem lootust ellu jääda," rääkis Ühtegi.

Ukraina tegeleb õhus ülekaalu saamisega

Venemaa korraldab Ukraina vastu rünnakuid liugpommidega, mille vastu siiani on Ukraina vägedel olnud keeruline saada. Läänelt saadavad F-16 hävituslennukid võivad aga olukorda muuta.

"Kindlasti on F-1 hävitajatest abi selles mõttes, et F-16 peal on moodne navigatsioonisüsteem ja radarisüsteem, mis võimaldab palju kaugemalt vastast näha. Neil on olemas moodsad raketid ja see peaks Vene pilootide õhinad kõvasti alla tõmbama, kui F-16 rindele ilmuvad," rääkis Riho Ühtegi.

Ukraina peaks F-16 peagi kasutusele võtma ja Ühtegi hinnangul teeb Ukraina praegu selleks järjepidevalt tööd, hävitades Venemaa õhutõrjesüsteeme ning rünnates ka Vene lennuvälju.

"Loomulikult on see üks vahend, üks viis, kuidas valmistada ette õhuoperatsioonides üleoleku saavutamist. Samamoodi, tegelikult võiks ju sinna alla liigitada ka droonirünnakud Vene lennuväljadele, kus justnimelt rünnatakse viimasel ajal rohkem hävitajaid ja ründelennukeid. Nii et kindlasti on need kõik seotud sellega, et saavutada seda, mis oli tegelikult mingil määral Ukraina eesmärk sel aastal – saavutada ülekaal õhus."

Enne tuleb sõjale poliitiline kui sõjaline lahendus

Riho Ühtegi sõnul on Ukrainas käiva sõja lähikuid keeruline prognoosida. Pigem tema hinnangul rindejoonel väga suuri muutusi ei tule.

"Pigem on tulevik selline, et rindel väga suuri muudatusi ei tule, kumbki pool ei ole suuteline koondama suuri vägesid. Siin on isegi Ukrainal võib-olla teatav eelis seetõttu, et nad näevad paremini, mis Vene rindejoone taga toimub ja kui Vene pool koondab vägesid, siis on võimalik neid lüüa distantsilt raketisüsteemidega. Tegelikult on ka venelastel samad võimalused olemas. Seetõttu ilmselt ongi niimoodi, et selliseid suuri vägesid ei koondata," selgitas Ühtegi.

"See tähendab seda, et kuni vihmade saabumiseni midagi suuremat ei toimu, siis tulevad vihmad, maastik läheb läbimatuks ja siis tuleb oodata käredat talve või järgmist suve, et siis jätkata. Aastaid võiks kesta see sõda sellisel moel ilmselt. Ma arvan, et pigem tuleb poliitiline lahendus enne kui sõjaline lahendus sellele sõjale," lisas ta.