Vähemalt miljard eurot maksma minev Eesti-Läti neljas ühendus on nime poolest väheke petlik, sest selle sisse jääb ka uus ühendus mandri ja Saaremaa lääneosa vahel, mis tähendab, et sellega saavad liituda tulevikus ka Eesti vetesse jäävad meretuulepargid. Eelkõige pakub see häid ühendusvõimalusi Saaremaa läänerannikule rajatavatele meretuuleparkidele.

Segadust on tekitanud uue ühenduse rajamise hind. Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ütles ERR-ile, et segadus on tekkinud tõenäoliselt sellest, et segamini on aetud Eesti elektrivõrgu tugevdamine, milleks kulub Eleringi hinnangul umbes 320 miljonit eurot, ning Eesti-Läti uus elektriühendus, mille eeldatav hind saab olema miljard kuni 1,2 miljardit eurot.

Maismaavõrku tugevdatakse, et saaks täita aastaks 2030 seatud taastuvenergia eesmärgid ja maismaatuulepargid võrku ühendada. Eesti-Läti uus ühendus aga puudutab ka meretuuleparke ja nende ühendamist võrku. Kuigi plaani järgi peaks ühendus valmima 2033. aastaks, siis rahastamise mudel on juba praegu paigas.

Üheks komponendiks on Eleringi kogutav ülekoormustasu.

Riigikogu liige Rain Epler märkis ERR-is ilmunud arvamusloos, et on saanud ülekoormustasu kasutamise kohta Eesti-Läti neljanda elektriühenduse ehitamisel kaks vastust: kui kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets ütles talle, et seda Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamiseks ei kasutata, siis Eleringi juht Kalle Kilk ütles vastupidist.

Vaks kinnitas, et ülekoormustasu on kavas kasutada. "Me loodame, et me saame seal enamuse või vähemalt poole investeeringust kaetud ülekoormustuludest, mis Eleringile tänase elektrituru regulatsiooni alusel laekub. Ja ülejäänud poole püüame küsida Euroopa Komisjoni käest," lausus ta.

Kuigi Epleri hinnangul peaks ülekoormustulu sellisel kasutamisel sekkuma konkurentsiamet ja käe ette panema, siis Vaksa sõnul on ülekoormustasu ühenduste finantseerimiseks võimalik kasutada.

"Ülekoormustulu ongi mõeldud selliste täiendavate ühenduste finantseerimiseks, et piiriülene hinnaerinevus minimaalseks ära viia. See ongi selle ülekoormustulu kasutamise eesmärk ja meile tundub, et siin ei tohiks küsimust olla," lausus Vaks.

Seega peaks kõnealuse Paide-Lihula-Saaremaa-Läti ühendusega suudetama vähendada piiriülest hinnaerinevust.

"See on see loogika, et kui me suudame kahe anuma vahel, milleks antud juhul Eesti ja Läti on, toru jämedamaks saada, siis järjest võrdsemal tasemel on vedelikku ehk mida rohkem on ühendusi meil omavahel, seda sarnasemad on meie elektrituru hinnad," lausus Vaks.

Epler märkis samas, et Eesti elektriühenduste pudelikael on pigem põhja ehk Soome pool ning lõunapoolsed ühendused seda probleemi ainult suurendavad.

Eleringi esindaja ütles ERR-ile, et süsteemihaldurid saavad ülekoormustasu kasutada eelkõige ülekandevõimsuste säilitamiseks ja suurendamiseks ning et Eleringile laekunud ja edaspidi laekuv ülekoormustasu kulub järgnevatel aastatel kahe sünkroniseerimise suurprojekti, Soome ja Eesti vahelise EstLink 3 ja Eesti-Läti neljanda ühenduse projekti rahastamiseks.

Elering on juba Mandri-Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimiseks Euroopa Liidult raha saanud ja samamoodi loodetakse euroliidult toetust saada ka uute välisühenduste rajamiseks. Ülekoormustasu ja Euroopa raha kasutamine tähendaks, et kätt pole vaja sirutada elektritarbija poole ja võrgutasu tõsta.

"Loodetavalt on Euroopa Liidu toetus nii suur, et koos ülekoormustasuga on võimalik katta kogu investeering nende kahe rahastusallikaga selliselt, et uute ühenduste ehitamine ei tõstaks tarbijatele võrgutasu," lausus Eleringi pressiesindaja Liis Eiser.

Ülekoormustulu teenivad süsteemioperaatorid, nagu Elering, elektri hinna erinevustest riikide vahel. Elering teenis näiteks 2022. aastal suurte hinnaerinevuste tõttu ülekoormustulu 228,7 miljonit eurot.

Ainult Eesti tarbija elektrile toetuse maksmine läheks riigiabi alla

Kuivõrd meretuuleparkide valmides toodaks need tipphetkedel rohkem elektrit kui Eestis tarbitakse, siis on tekkinud küsimus, kas on õige maksta Eesti maksumaksja raha eest taastuvenergiatoetust tootjatele, kes müüvad osa elektrist Eestist välja. Ideena on välja käidud, et riik maksab dotatsiooni vaid selle elektri eest, mis läheb Eesti tarbijale.

See omakorda tekitab küsimuse, kas Euroopa Liidu reeglid sellist doteerimist lubavad.

Vaksa sõnul on kliimaministeeriumi esialgne hinnang, et tegu on riigiabiga. Nüüd tuleb asi selgeks teha ka Euroopa Komisjonile.

"Meie esialgne hinnang ütleb, et selline kriteerium peaks olema kooskõlas riigiabi reeglitega. Eks see saab olema üks suuremaid tükke, mida Euroopa Komisjoniga arutada riigiabiloa andmisel kogu sellele skeemile. Oleme avatud ja püüame ikkagi enda põhjendusi edasi anda ja selgitada, et miks me näeme, et see on meie jaoks mõistlik ja miks me näeme, et see on ka Euroopa Liidu regulatsiooniga kindlasti kooskõlas," lausus Vaks.

Vaksa sõnul ei läheks taoline siseriiklik doteerimine vastuollu elektri vabaturu põhimõtetega.

"Ma ei usu, et see vastuollu läheb, sest vabale turule me ju lubame elektrienergial liikuda, selles ei ole probleemi. Me lihtsalt ütleme, et me oleme nõus toetama seda osa, mis läheb Eesti tarbijale ja ei keela kuidagi elektrit eksportida, otse vastupidi. Meretuulepargid toodavad päris mitmel tunnil aastas rohkem elektrienergiat, kui Eestis ära suudetakse tarbida, mis tähendab, et see läheb otse edasi Euroopa ühisturule ja me toetame sellega ühisturu tegevusi. Ma ei usu, et seal väga suurt probleemi võiks olla," lausus Vaks.

Sakslased tunnevad ühenduse vastu huvi, riik jätaks rajamise erasektorile

Eesti tarbimisest üle jääv meretuuleelekter ei peaks tulevikus liikuma vaid mööda uuta rajatavat ühendust Mandri-Eestisse või Lätti, räägitud on ka elektriühendustest Rootsi ja Saksamaaga.

Vaksa sõnul on sakslased ühenduse vastu huvi tundnud.

"Sakslased on tundnud huvi ka Leedu ja Läti suunas ja on täiesti arutluse all variant, et ehk oleks mõistlik teha elektrikaabel Saksamaa ja Balti riikide vahel. Sellel teemal meil arutelud veel süsteemioperaatoritega käivad, püüame aru saada, kui kasumlik see ettevõtmine meile oleks, peale ei taha sellele asjale maksta. Kui näeme, et sellel on Eesti jaoks mingisugune kasu sees, siis hea meelega läheme edasi," lausus ta.

Vaks lisas, et hea meelega jäetaks see projekt siiski tuuleparkide arendajate, mitte süsteemioperaatorite, Eesti puhul Eleringi, vedada.