"Kevadel jõudsime sellisesse seisu, et nägime, et linn ei suuda otsustada, ei suuda kaasa tulla ühegi meie mõttega ja maikuus ütlesime neile need lepingud üles. Ütlesime, et augustiga lõpetame teiega lepingud ära, suve jooksul korjame kogu selle võrgustiku kokku ja see lõppeb," ütles postiprügikaste hallanud välireklaami ettevõtte Prisma NET tegevjuht Marco Rüütel.

Tema sõnul oli Prisma NET-il tegevuse kõrgajal Tallinnas 2200 postiprügikasti, kuid pärast nende demonteerimise algust on neid praeguseks alles jäänud umbes 1600 ning augusti lõpuks eemaldatakse kõik. Ettevõtte halduses olevatesse prügikastidesse koguti Rüütli kinnitusel umbes kolmandik Tallinna tänavaprügist ehk ligi 100 tonni tänavaprügi aastas ning selle regulaarse äraviimise, prügikastide hooldamise ja korrasoleku eest maksis ettevõte oma teenitud reklaamituludest umbes 100 000 eurot aastas.

Rüütel selgitas, et Prisma NET soovis linnaosadega sõlmitud lepinguid muuta, kuna ei tulnud seniste tingimustega enam ots-otsaga kokku, kuna maksid eri lepingute peale kokku linnale umbes 60 000 eurot aastas ka renti.

"Tegime sellega paar aastat miinust. See ei olnud väga suur, sellepärast me seda ka talusime. Aga seetõttu me siiski eelmine aasta suve lõpus istusime linnaametnikega laua taha. Alustasime Kesklinna valitsusest, kellel on kõige suurem prügimaht, kelle jaoks on see kõige suurem probleem. Kohtusime nendega ja hakkasime pakkuma lahendusi, kuidas ärivõimalusi parandada," rääkis Rüütel. Tema sõnul oleks üks võimalus olnud laiendada postiprügikastide ja postide küljes olevate reklaamtahvlite võrgustikku, et see oleks reklaamiandjate jaoks piisava katvusega. Lisaks pakkusid nad välja võimaluse lisada postitahvlitele valgustus, kuna Eestis on palju pimedat aega.

"Nii et pakkusime igasuguseid variante, et laiendada seda võrku, lisada sinna kvaliteeti, aga linn ei tulnud ühegi sellise mõttega eriti kaasa," tõdes ta. Rüütel täpsustas, et kuigi prügikastidel avaldatava reklaami eest nad reklaamimaksu ei maksnud, siis postitahvlite eest küll ning see oli mõnikümmend tuhat eurot aastas.

Kõige viimase võimalusena pakkus Prisma NET Tallinnale võimalust, et müüb allesjäänud prügikastid linnale, kes võib neid siis ise majandama hakata, aga ka sellest keelduti.

"Me pakkusime välja, et me jätame kogu kupatuse püsti ja anname töötajad koos transpordi ja kogu oskusteabega teile üle - et võtke, makske neile ise palka ja tegelege prügiga. Reklaamiga mitte keegi siis loomulikult ei tegele, aga vähemalt oleks teil kogu see prügiasi suhteliselt säästlikult korras hoitud. Aga selle peale keskkonna- ja kommunaalamet (KeKo) ning abilinnapea Pärtel-Peeter Pere rääkisid sorteeritavast prügist ja et linn vajaks üldse prügikastide osas paremat lahendust, paremaid kaste," kirjeldas Rüütel.

Tema sõnul pakkus Prisma NET kõiki veel alles jäänud prügikaste linnale kokku umbes 200 000 euro eest, mis teeks ühe prügikasti hinnaks umbes 150 eurot. Lisaklausliks oli, et Prisma NET võtab kastid ka postide küljest maha, puhastab, renoveerib ja värvib need uuesti üle. "Me oleksime suutnud neile pakkuda 200 000 euroga linnatäie uueväärseid kaste," ütles Rüütel.

Ettevõtte juhi kinnitusel oleks see olnud soodne pakkumine, kuna uued prügikastid maksaksid vähemalt 300-400 eurot, sorteeritavad prügikastid isegi ligi 1000 eurot.

"Aga selle koha pealt oli samuti vaikus ja nii palju, kui meie praegusel hetkel teame, on vist keskkonna- ja kommunaalametile antud eesmärk järgmiseks kevadeks midagi välja mõelda. Millega seda tühimikku täidetakse, mina ei oska öelda. Aga hetkeseis on selline, et praegu linn tühjeneb kastidest," võttis Rüütel teema kokku.

Rüütel soovis siiski rõhutada, et tema juhitaval ettevõttel ei ole linnaga mingit konflikti. Küll aga teeb talle muret, et nendega lepingu lõppemise järel võib prügi tänavatelt ärasaamine hakata linnakodanikele märksa rohkem maksma.

Tallinn ei usu probleemi tekkimist

Tallinna keskkonna- ja kommunaalvaldkonna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere selgitas ERR-ile, miks linn ei saanud Prisma NET-i pakkumist vastu võtta: "Esiteks peame hakkama prügi liigiti koguma ning teiseks me ei ole ka veendunud, et linnas on vaja nii palju ja just sellistes kohtades prügikaste nagu see ettevõte meile pakkus." Tema sõnul on linnas kohti, kus lähestikku on kaks-kolm postiprügikasti või on neid ka seal, kus inimesed ei liigu.

"Küsisime ettevõttelt ka prügikastide täituvuse kohta, millest peaks samuti saama infot, kui palju ja kus neid vaja on, aga sellist teavet me neilt ei saanud," lisas Pere.

Pere sõnul on seni üleval olnud postiprügikastid kohati üle 20 aasta vanad, amortiseerunud ja nende taastamine ei ole võimalik. Aastal 2007 lõppes linnale edukalt kohtuvaidlus, kus nõuti liiklusohutuse kaalutlustel nende prügikastide paigaldamist teega paralleelselt, kuid seda pole teadmata põhjusel siiani suudetud lõpuni ellu rakendada.

"Kokkuvõttes on postiprügikastid on linnavalitsuse hinnangul oma aja ära elanud, nendel paiknev reklaam tekitab linnapildis visuaalset reostust ja nende paigutus pole kooskõlas linna transpordiameti nõuetega," leidis Pere.

Abilinnapea ütles ka, et lähiajal – kas veel juuli lõpus või hiljemalt augustis – kuulutab Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet (keko) välja uue prügikastide hanke, mis peaks võimaldama hakata prügi liigiti koguma. Vajalike prügikastide arvu selgitab keko välja koostöös linnaosavalitsustega, mis peaks oma piirkonna vajadusi kõige paremini teadma.

Linnavalitsuse pressiesindaja Margit Tamm lisas, et kuna hetkel on keko ette valmistamas hankeid nii prügikastide paigaldamise kui ka nende tühjendamiseks-hooldamiseks, siis ei saa täna öelda konkreetseid numbreid, kui palju see maksma läheb. "Täpsem [prügikastide] kogus ja maksumus selgub lähinädalal, kuid asukohad täpsustuvad veelgi hiljem," märkis ta.

"Ajutisi prügikaste ei ole plaanis pärast olemasolevate eemaldamist linnal paigaldada, sest uued on plaanis paigaldada juba sel sügisel riigihanke korras. Linnapildist eemaldatakse siiski osa senistest prügikastidest ja linnaruumi jääb veel teisigi prügikaste, mis ei ole kõnealusest protsessist mõjutatud," kinnitas Tamm.

Ka abilinnapea Pere väljendas veendumust, et prügikastide vahetusega probleeme ei teki.

"Oleme valmis ka kriisiks, et kui Prisma NET oma prügikastid ära korjab ja kui tänavad jäävad ilma suure hulga prügikastideta, siis suudaksime kiiresti midagi välja panna. Aga seni me pole täheldanud prügiuputust tänavatel ja seda, et meil oleks vaja korraldada ajutine hange," ütles Pere.

"Tõsiasi on see, et prügi tekkimine ja selle hulk ei sõltu konteinerite hulgast. Paariskonteinerid, mis maha võetakse, on mahuga 2x80 liitrit. Tänavaprügi leiab omale igal juhul uue väljundi ja rändab ilmselt bussipeatuste ja pinkide kõrval asuvatesse paarikümneliitristesse urnidesse, mis sellist lisamahtu kardetavasti vastu ei võta. Igal juhul vajavad need senisest oluliselt tihedamat tühjendamist, mis läheb risti hangete tingimustega, mille alusel ettevõtted seda teenust linnale osutatavad," prognoosis Prisma NET-i juht Rüütel eesootavat olukorda.

Rüütel prognoosib linnale täiendavaid kulusid

Rüütel ütles ERR-ile, et KeKo väitel kulub linnal endal Prisma NET-i prügikastidest üle jääva kahe kolmandiku tänavaprügi käitlemiseks aastas hangetega kaetud jooksevkuluna umbes kaks miljonit ja kastide uuendamise/vahetuse peale veel lisaks pool miljonit eurot.

Lisaks kaotab linn Prisma NET-i makstud rendi ja reklaamimaksu ärajäämise tõttu raha ning peab lisanduva prügikäitlemise eest tasuma kuluna veel ka üle ühe miljoni euro aastas.