Uue koalitsioonilepingu haridusvaldkonna alapeatükis on kirjas, et "korrastame keskhariduse koolivõrgu ja korralduse seaduse tasandil". Kallas selgitas, et sellega peetakse silmas olukorda, kus Eestis ei ole väga selgelt paigas, kes vastutab gümnaasiumihariduse andmise eest, kas see on kohalik omavalitsus või on see riik, aga tulevikus läheb vastutus kindlalt riigile.

"Keskhariduse seaduses tuleb ära sätestada väga selgelt see, kes vastutab Eestis keskhariduse ja kutsehariduse andmise eest ja see vastutus on riigil," sõnas Kallas.

Kallase hinnangul on praegu olukord ebaselge.

"Õpetajate streik tõi ju kõik need kitsaskohad väga selgelt välja: koolid on justkui omavalitsuse omad, palgaraha maksab riik, palgaraha läbirääkimisi peavad õpetajad hoopis haridusministriga, aga raha asub hoopis rahandusministri ja regionaalministri eelarvetes," sõnas Kallas.

"See on väga-väga segane süsteem, kus ei ole selge, kes otsustab, kuidas raha suunatakse ja teiselt poolt ka õpetajate järelkasv ehk siis õpetajate enda töötingimused ei ole piisavalt selged," ütles Kallas.

Kallase sõnul on haridusvaldkonna arengukavas, mis on pikk plaan aastani 2035, väga selgelt kirjas, et on vaja teha vastutuse jagunemine gümnaasiumihariduse tasemel selgeks ja anda seal rohkem vastutust riigile ja põhihariduse tasemel vastutus kohalikule omavalitsusele.

"Selle reformi lõpptähtaeg on 2035," ütles Kallas.

Riik ei natsionaliseeri kohalikult omavalitsuselt tema kooli, sõnas Kallas. "Seda saab teha siiski ainult lepinguga ja kokkulepetega ja seni on tegelikult need kokkulepped ka toiminud. Meil on väga palju gümnaasiumiosasid, mis on riigi
pidamisele üle antud," sõnas Kallas.

Avinurme ja Lihula väikegümnaasiumid jäävad

Muutus toob kaasa ka selle, et omavalitsus võib 30 või 20 õpilasega gümnaasiumiosa pidada ja õpetajaid sinna palgata, aga riik raha nende
õppekohtade eest ei maksa, kui seal ümberkaudses piirkonnas on
olemas riigikool, mis annab keskharidust, lisas minister.

"Kui gümnaasium on 30–40 kilomeetri raadiuses inimese kodust, siis inimesed ei koli sellest piirkonnast ära ja praeguse plaani kohaselt gümnaasium peab olema 30–40 kilomeetri raadiuses kättesaadav," sõnas Kallas.

Kallas tunnistas, et kõige hõredam on olukord gümnaasiumitega Pärnumaal
ja Jõgevamaal. "Avinurme gümnaasium ja Lihula gümnaasium tõenäoliselt ikkagi jäävad ka väikeste gümnaasiumitena koolivõrgu osaks puhtalt selle tõttu,
et seal lähedases piirkonnas ümberringi ei ole alternatiivi lastele õppimiseks," ütles Kallas.

Tagasiastumisest: ei ütle nii ega naa

Saatejuhi küsimusele juunis Delfis ilmunud pealkirja kohta "Kristina Kallas: kui aasta lõpuks hariduslepet ei sünni, siis pole ma suutnud oma eesmärki täita ja astun tagasi", vastas Kallas, et see pealkiri ei kajasta tema mõtteid.

"Ei, ma ei öelnud nii, see oli küll Delfi pealkiri. Delfi küsis mu käest, et kas te tunnete vastutust, kui aasta lõpuks hariduslepet ei sõlmita ja mina vastasin ja ma tunnen vastutust tõesti. Et seda tõlgendati sellena, et ma mõtlesin, et ma astun tagasi, oli minule ka muidugi pealkirjana üllatus, aga pealkirju ma ei pane," ütles Kallas.

"Ma tõesti tunnen vastutust, et jõuaksime aasta lõpus sellele kokkuleppele,
kuidas õpetajate töötingimused ja koormusarvestus ja karjäärimudel Eestis rakenduvad. See on väga suur muutus ja väga vajalik muutus selleks, et õpetajaamet oleks atraktiivne ja meil oleks õpetajate järelkasv ja see on vaieldamatult haridusministri üks olulisemaid tööpõlde," ütles Kallas.

Küsimusele, kas ta siis tagasi ei astu, vastas Kallas: "Ma ei ütle nii ega naa."