Oluline kolmapäeval 31. juulil kell 20.30:

- Leht: Ukraina sai esimesed F-16 hävituslennukid kätte;

- AFP: Venemaa hõivas juulis pea 200 ruutkilomeetrit Ukraina ala;

- Kiiev: Ukraina peab saama rünnata sõjalisi sihtmärke Venemaal;

- Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega;

- Ukraina andis löögi Kurski lähedal asuvale relvalaole;

- CNN: Venemaa edasiliikumine Pokrovski suunal seab ohtu varustustee;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1060 sõdurit

Bloomberg: Ukraina sai esimesed F-16 hävituslennukid kätte

Bloombergi teatel sai Ukraina kätte esimesed F-16 hävituslennukid. Allikad ütlesid lehele, et lääne liitlased lubasid tarnida esimesed F-16 lennukid juuli lõpuks ja täitsid selle lubaduse.

Allikate sõnul on tarnitud lennukite arv väike.

Allikad ei täpsustanud, kas väljaõppe saanud Ukraina piloodid saavad hakata kohe riiki jõudnud lennukeid kasutama või läheb selleks veel aega.

Varasemast on teada, et Taani ja Hollandi antavad F-16 hävituslennukid pidid jõudma Ukrainasse sel suvel ning hiljem käesoleval aastal peaks Kiiev saama lennukid Belgialt ja Norralt. The Wall Street Journali andmetel varustatakse lennukid USA-lt soetatud relvadega.

AFP: Venemaa hõivas juulis pea 200 ruutkilomeetrit Ukraina ala

Venemaa on sel kuul hõivanud Ukraina idaosas kokku ligi 200 ruutkilomeetrit, selgub AFP kolmapäeval avaldatud analüüsist.

USA-s paikneva sõjauuringute instituudi (ISW) andmetele tuginenud analüüs näitab kuu ajaga maa-ala suurenemist, ent kasv on tuntavalt vähenenud võrreldes maikuuga, kui Vene okupatsioonivägi alustas nüüdseks peatatud maismaapealetungi Harkivi oblastile.

Mais hõivasid Vene üksused 449 ruutkilomeetrit maad ehk keskeltläbi 14,5 ruutkilomeetrit päevas, mis oli nende suurim kuine kontrollitava territooriumi lisandumine pärast 2022. aasta märtsikuud ehk esimest täiskuud pärast Kremli režiimi juhi antud korraldust tungida Ukrainasse.

Alates 2024. aasta algusest on Venemaa hõivanud Ukrainalt 1246 ruutkilomeetrit maad, aastal 2023 oli see näitaja 584 ruutkilomeetri juures.

See kõik on kokku 0,2 protsenti Ukraina territooriumist 2014. aasta eelsetes piirides, kui Ukrainas algas sõda ja venemeelsed separatistid Ukraina idaosas alustasid iseseisvusvõitlust. See pole toonud kaasa loodetud kiiret läbimurret Moskva okupantidele.

1. juulist kuni 30. juulini hõivasid Vene üksused 198 ruutkilomeetrit ehk 6,6 ruutkilomeetrit päevas. Üle kolme neljandiku sellest ehk 155 ruutkilomeetrit paikneb Donetski oblastis. Osa selle oblasti alasid on olnud Kremli toetatud separatistide kontrolli all alates 2014. aastast.

Juunis oli Venemaa hõivatud ala suurus 129 ruutkilomeetrit ehk hõivati keskmiselt 4,3 ruutkilomeetrit päevas.

Alates Vene vägede täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril 2022 on Venemaa hõivanud kokku 65 776 ruutkilomeetrit Ukraina maa-alasid.

Venemaa okupeerib hetkel 107 956 ruutkilomeetrit ehk 18 protsenti Ukraina territooriumist, mis vastab riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piiridele.

AFP kalkulatsioon tugineb teabele, mida annab ISW igapäevane raport, mis omakorda tugineb avalikule informatsioonile, mida avaldavad sõjategevuse osapooled ja pakuvad satelliidipildid.

Kiiev: Ukraina peab saama rünnata sõjalisi sihtmärke Venemaal

Ainus lahendus Ukraina linnade kaitsmiseks Venemaa pommitamiste eest on anda Ukrainale võimalus rünnata Venemaal sõjalisi sihtmärke, kordas Kiievi välisministeerium kolmapäeval, kommenteerides öist massilist droonirünnakut.

"Täna öösel sooritas Venemaa seni suurima droonirünnaku, kasutades ligi 100 drooni Shahed. Lisaks tulistati Hersoni oblasti okupeeritud osast üks rakett. Ukraina kaitsjad lasid edukalt alla kõik 89 drooni," teatas ministeerium sotsiaalmeedias.

"Kui vaenlane võtab sihikule meie linnad, on ainuke lahendus nad tagasi paisata. Ukrainal peab olema võimalus mitte ainult tõrjuda Venemaa rünnakuid, vaid ka rünnata sõjalisi sihtmärke Venemaal, kust need rünnakud alguse saavad," rõhutas ministeerium.

Ukraina andis löögi Kurski lähedal asuvale relvalaole

Ukraina kaitsevägi ründas kolmapäeval Venemaal Kurski lähedal asuvat relva- ja sõjatehnikaladu, teatas Ukraina relvajõudude peastaap Telegramis.

"Sihtmärkide kandis oli märgata vaenlase õhutõrje tegevust ja plahvatusi. Rünnaku viisid läbi Ukraina relvajõudude mereväe teatud üksused koostöös teiste väeliikidega" seisab teates.

Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega

Ööl vastu kolmapäeva kostis Kiievis mitu plahvatust, kui Venemaa korraldas järjekordse ulatusliku drooni- ja raketirünnaku Ukrainale, vahendas portaal The Kyiv Independent, lisades, et esialgu puudub teave võimalike purustuste ja ohvrite kohta.

Õhuhäire kaikus pealinnas kell 22.55 kohaliku aja järgi, The Kyiv Independenti ajakirjanikud kuulsid üht plahvatust umbes kuus minutit hiljem.

Seejärel kostis Kiievis kella 2.10 paiku uuesti plahvatusi, teatasid avalik-õigusliku ringhäälingu Suspilne korrespondendid. Vahetult pärast plahvatusi teatati ründedroonidest, mis lendasid üle linna idaserva.

Hiljem öösel teatasid The Kyiv Independenti ajakirjanikud, et kuulsid kohaliku aja järgi kella kolme paiku öösel kaht plahvatust. Õhuvägi hoiatas linnast lõunas asuvate Vene ründedroonide eest.

"Õhutõrje tegutseb Kiievi oblastis. Ärge lahkuge varjenditest!" ütles Kiievi linnapea Vitali Klõtško sotsiaalmeedias.

Venemaa saatis terve õhtu ja ööni välja kümneid Shahed tüüpi droone mitme Ukraina oblasti suunas, teatasid õhujõud. Lisaks on teateid raketist Mõkolajivi oblastis ja juhitavate õhupommide väljalaskmisest Donetski oblastis.

Õhuhäire kaikus lisaks Kiievile ka Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Donetski, Zaporižzja, Dnipropetrovski, Poltava, Tšerkassõ, Kirovohradi, Mõkolajivi ja Hersoni oblastites.

Telegrami kanal Ukrainian War Monitori kirjutas, et Venemaa loodeosas Murmanski oblastis Olenja lennuväljalt tõusis kell 23.25 kohaliku aja järgi õhku mitu pommitajat Tu-95.

CNN: Venemaa edasiliikumine Pokrovski suunal seab ohtu varustustee

Vene okupatsiooniväed liiguvad Donetski oblasti strateegiliselt tähtsa Pokrovski linna poole, seades ohtu Ukraina elutähtsa varustustee, vahendas portaal Unian teisipäeval CNN-i.

Venemaa on mitu kuud püüdnud venitada Ukraina kaitset laiali kogu idarinde ulatuses, püüdes enda kätte haarata võimalikult palju territooriumi, enne kui uued Ukraina värvatud ja värsked lääne relvasaadetised hakkavad lahinguväljale jõudma.

Okupantide senine edu on olnud suures osas järkjärguline – rindejoon on viimaste kuude jooksul vähe muutunud. Kuid hiljutine Vene vägede edasiliikumine Pokrovski suunal tekitab Ukrainas ja tema liitlastes muret.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tunnistas rahva poole pöördudes keerulist olukorda. Ta ütles, et Ukraina väed seisavad selles piirkonnas silmitsi "äärmiselt keerulise" reaalsusega.

"Just Pokrovski suunal on vaenlase rünnakud nende nädalate jooksul kõige ägedamad ja igaüks, kes peatab neid Venemaa lööke ja hävitab Venemaa ründepotentsiaali, täidab üht kõige olulisemat missiooni selles sõjas," ütles Zelenski.

Samal ajal ütlesid USA mõttekoja Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud 30. juulil, et Vene väed saavutasid hiljuti okupeeritud Avdijivkast loodes asuvas piirkonnas "märkimisväärset taktikalist edu". ISW andmetel olid Vene väed teisipäeval Pokrovskist umbes 20 kilomeetri kaugusel.

Märgitakse, et Pokrovsk ei ole suur linn – enne sõda elas seal umbes 60 000 inimest ja paljud neist lahkusid täiemahulise sissetungi alguses. Kuid tänu lihtsale ligipääsule Kostjantõnivkale on linn Ukraina sõjaväe jaoks oluline keskus. Neid ühendavat teed kasutavad ukrainlased rindeüksuste varustamiseks ja haavatute evakueerimiseks Dnepri suunas.

Vene diktaator Vladimir Putin on andnud mõista, et tema sihiks on hõivata Ukraina idapoolsed oblastid – Luhansk ja Donetsk. Kostjantõnivka on neljast Ukraina linnast koosneva vööndi lõunapoolseim osa – koos Družkivka, Kramatorski ja Slovjanskiga –, mis moodustavad Ukraina kaitse aluse selles piirkonnas, nii et igasugune Vene vägede edasitung sellesse asustuskeskusse on murettekitav.

Vene kaitseministeerium väitis, et nende väed vallutasid nädalavahetusel Ukrainas asuvad külad, mis asuvad Kostjantõnivka ja Pokrovski vahelisest maanteest umbes 15 kilomeetri kaugusel. Kiiev teatas, et tema väed teevad kõik endast oleneva, et Venemaa vägesid tagasi tõrjuda. Vaevalt, et surve lähiajal leeveneb," kirjutas CNN.

Samal ajal on Ukraina lõpuks hakanud kätte saama uusi Ameerika relvasaadetisi ja värvanud tuhandeid uusi sõdureid, kes on praegu väljaõppel ja peaksid rindejoonele jõudma sügisel.

Nende kahe teguri kombinatsioon peaks andma Ukrainale väga vajaliku tõuke. Venemaa strateegia näib olevat seda protsessi niipalju kui võimalik aeglustada.

"Edasi liikudes ja näiliselt järkjärguliste edusammudega piki enam kui 600 miili (1000 kilomeetri) pikkust rindejoont sunnib Venemaa Ukrainat pigem kaitseoperatsioonidele selle asemel, et valmistuda vastupealetungiks," kirjutas CNN.

Ühe Ukraina sõjaväelase sõnul liigub vaenlane Pokrovski suunal edasi piki raudteed.

"Vaenlane kordab Pokrovski piirkonnas pidevalt sama olukorda. Tal õnnestub edeneda piki raudteed. See algas Otšeretines ja jätkub ka nüüd sisuliselt. Ja siiani ei ole suudetud leida tõhusat viisi nende peatamiseks," ütles ta Raadio Vabaduse eetris.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1060 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 578 120 (võrdlus eelmise päevaga +1060);

- tankid 8390 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 16 161 (+20);

- suurtükisüsteemid 16 086 (+30);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1131 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 907 (+1);

- lennukid 363 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 12 853 (+21);

- tiibraketid 2407 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 21 739 (+52);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2697 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.