Meeleavaldused algasid esmaspäeval, kuna opositsioon vaidlustas viimased valimistulemused. Maduro režiimile lojaalsed julgeolekujõud püüavad nüüd meeleavaldajaid jõuga laiali ajada. 

Inimõigusorganisatsioonid teatasid, et kokkupõrgetes on hukkunud juba 11 inimest. Võimud vahistavad juba ka opositsiooniliidreid. 

Valge Maja ametnikud teatasid teisipäeval, et on Venezuelas arenevate sündmuste pärast tõsiselt mures. USA ametnikud seadsid kahtluse alla ka viimased valimistulemused. 

Venezuela opositsioon kinnitas juba esmaspäeval, et ei tunnusta president Maduro välja kuulutatud valimisvõitu ning väitis, et opositsiooni presidendikandidaat Edmundo Gonzalez Urrutia kogus 70 protsenti häältest ja mitte 44 protsenti, mida teatas keskvalimiskomisjon.

Maduro tuli ise võimule 2013. aastal, kui suri tema sotsialistist mentor Hugo Chavez. Maduro selja taga seisavad Venezuela sõjavägi, kohtuvõim ja julgeolekuorganid. Viimaste aastate jooksul on Maduro teinud üha rohkem koostööd Venemaa ja Hiinaga. 

Viimaste aastate jooksul on Venezuelast põgenenud ligi kaheksa miljonit inimest. See on süvendanud ka rändekriisi USA lõunapiiril. Analüütikud eeldavad nüüd, et kui Maduro režiim jääb püsima, siis võib rändekriis süveneda veelgi. 

Teisipäeval helistas USA president Joe Biden ka oma Brasiilia kolleegile  Luiz Inacio Lula da Silvale, kes on üks Maduro peamisi välisliitlasi. Da Silva vasakpoolne partei on juba teatanud, et tunnustab Maduro poolt välja kuulutatud valimisvõitu. Luiz Inacio Lula da Silva ise väitis samas 2022. aasta valimiskampaania ajal, et seisab demokraatia ja sõnavabaduse eest.

Mõned USA poliitikud samas leiavad, et Bideni administratsioon peab viimased Venezuela valimistulemused hukka mõistma, vahendas The Wall Street Journal. 

"On ülimalt oluline, et me ütleksime selgelt välja, et Madurot ei valitud presidendiks," ütles senati väliskomisjoni liige Ben Cardin (demokraat). 

Venezuela opositsioon toob juba välja konkreetseid tõendeid selle kohta, et Maduro ei võtnud viimaseid valimisi. Küsitlused näitasid samuti, et Edmundo Gonzalez Urrutia oli Madurost palju populaarsem presidendikandidaat. Opositsiooni teatel näitavad andmebaasis olevad andmed, et Gonzalez sai 6,3 miljonit häält, Maduro saagiks oli aga ainult 2,8 miljonit häält. 

Pealinnas Caracases puhkenud protestidega liitus ka opositsiooni toetaja Celina Ramirez. Tema sõnul ei suuda režiim enam inimesi lollitada, kuna Gonzalez sai lõviosa häältest. 

Sotsialist Maduro aga ei kavatsegi võimust ilma jääda. Analüütikud eeldavad, et kui ta peaks ameti maha panema, siis peab ta minema pagendusse. Samuti peavad siis riigist lahkuma Maduro liitlased, kes aitavad teda praegu võimul hoida. 

Maduro liitlased ütlesid juba, et meeleavalduste näol on tegu riigipöördekatsega ning lubasid protestid maha suruda. 

"Fašismiga pole dialoogi," seletas Maduro nõunik Jorge Rodriguez

Venezuela režiim teatas veel, et kutsub tagasi oma diplomaatilise personali seitsmest Ladina-Ameerika riigist, mis seadsid samuti kahtluse alla Maduro valimisvõidu. Argentina president Javier Milei ütles samas otsekoheselt välja, et Maduro pani toime valimispettuse.

"Pettus, mille diktaator Maduro toime pani, pole midagi muud kui Pyrrhose võit. Ta arvab, et võitis lahingu, kuid kõige tähtsam on see, et Venezuela lõvid on ärganud," ütles libertaarsete vaadetega Argentina president Javier Milei.