Eesti Energia kontserni müügitulu ulatus teises kvartalis 415 miljoni euroni, möödunud aastal oli see 0,2 protsendi võrra suurem. Hüppeliselt kasvas aga ettevõtte puhaskasum: mullu teises kvartalis oli see 50,6 miljonit eurot, tänavu aga 108,5 miljonit eurot ehk üle kahe korra rohkem.

Ka kulumieelne ärikasum (EBITDA) kerkis 115,7 miljonilt eurolt 158,9 miljoni euroni.

Kontserni taastuvelektri toodang kasvas möödunud aastaga võrreldes 38 protsenti ning taastuvelektri osakaal ulatus 59 protsendini kogu kontserni elektritoodangust.

Kui vaadata kontserni esimese poolaasta tulemusi, siis käive langes kaheksa protsendi võrra 999 miljonilt eurolt 915 miljoni euroni. Puhaskasum kerkis aga kahe protsendi võrra 197 miljoni euroni.

Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm ütles, et teise kvartali tulemusi mõjutasid taastuvenergia toodangu märkimisväärne kasv ning põlevkivist elektritootmise vähenemine.  

Teises kvartalis tootis Eesti Energia kontsern 756 gigavatt-tundi elektrit, mis on samal tasemel võrreldes möödunud aastaga. Elektritoodangust moodustas rekordilised 59 protsenti ehk 447 gigavatt-tundi taastuvelektri toodang.

"Taastuvelektri osakaalu kasvu elektritoodangus mõjutas nii põlevkivielektri madal konkurentsivõime turul kui ka Enefit Greeni juba valminud ja veel ehituses tuule- ja päikeseparkide toodangu lisandumine. Kindlasti näeme taastuvenergia osakaalu kasvu jätkumist ka tulevikus, kuivõrd keskendume oma investeeringutes just taastuvenergia tootmise kasvatamisele," lausus Tamm.

Seoses madalamate elektri turuhindadega ei pääsenud põlevkivijaamad suure osa ajast turule, mistõttu vähenes fossiilsetest allikatest toodetud elektritoodang teises kvartalis 19 protsendi võrra 309 gigavatt-tunnini. Sellest tulenevalt vähenes teises kvartalis ka kontserni CO2 emissioon enam kui veerandi võrra.

Ettevõte investeeris teises kvartalis 212 miljonit eurot. Tamme sõnul keskendutakse investeeringutes jätkuvalt pooleliolevate suurte investeeringute lõpule viimisele.

"Kui käimasolevad investeeringud on valmis ja hakkavad tulu tooma, saame vaadata juba järgmisi energeetikasektori jaoks olulisi investeeringuid. Näiteks vajab juhitamatu taastuvenergia enda kõrvale ka salvestusvõimsust ja juhitavat tootmist," ütles Tamm.

Üle poole kontserni investeeringutest, 130 miljonit eurot moodustasid Enefit Greeni arendusinvesteeringud tuule- ja päikeseparkidesse. Teine suurem osa, 35 miljonit eurot suunati elektrivõrkude arendamisse, et suurendada võrgu töökindlust ja võimaldada täiendaval päikeseenergia tootmisel võrku liituda.

Kontserni vedelkütuste tootmismaht langes seadmete hoolduste tõttu mullusega võrreldes 11 protsenti 111 000 tonnini, kuid müügimaht püsis samas suurusjärgus 124 000 tonni juures.

2024. aasta teises kvartalis maksis Eesti Energia maksudeks ja keskkonnatasudeks kokku 22 miljonit eurot. Lisaks sellele oli CO2 emissioonikulu teises kvartalis turuhinnas 37 miljonit eurot. 

Durejko: reservvõimsuste hoidmise kulu mõjutab elektri hinda

Eesti Energial on omaniku ehk riigi poolt pandud kohustus tagada võimaliku energianappuse korraks 1000 megavatti juhitavat reservvõimsust. Selleks hoitakse töövalmis põlevkivielektrijaamu, mis aga turutingimustes oma toodangut müüa ei saa.

"Meil on leping Eleringiga, kus on reservvõimsused sätestatud. Riigi ehk rahandusministeeriumi poolt on omanikuootused, mis sätestavad meile 1000 megavati hoidmise võimsuse. Kahjuks on jäänud täpsemalt reguleerimata selle reservvõimsuste kulude katmine. Täna see on Eesti Energia poolt kaetud, mis pikas perspektiivis ei ole lahendus. See kulu on paratamatult vaja hoida ja see mõjutab elektri hinda ühel või teisel kujul," rääkis Eesti Energia juht Andrus Durejko.

Põlevkivijaamad võiks lõplikult pensionile saata, kui tekib mõni muu juhitava võimsuse varu tagaja. Uue elektrijaama ehitus võtab aga aega viis kuni kuus aastat.

"Iseenesest on võimalik aastaks 2030 ehitada uut jaama ja kui keegi võtab kätte ja teeb näiteks gaasijaama, siis võib juba see tähtaeg olla, kui ühtegi põlevkivijaama enam vaja ei lähe," ütles Eleringi juht Kalle Kilk.

Elering on kuulutanud välja hanke uue elektrijaama rajamiseks, mis tagaks sageduse hoidmise pärast Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendamist. See võiks anda ka vajaliku strateegilise reservvõimsuse.

"Me arvame, et läbi selle hanke meil õnnestub saada Eestisse päris uus elektrijaam, mis pärast selle meie poolt garanteeritava sagedusreservi lõppemist jääbki Eestisse edasi tegutsema ja samas pakub juhitava elektrijaama olemasolu teenust meile," rääkis Kilk.

Rahandusministeerium töötab sügiseks välja uut omaniku ootuste paketti Eesti Energiale.