Eesti majanduse olukord on vajanud mitmekülgset ja põhjalikku debatti juba ajast, mil meie majandus langusele pöördus. Majandusteemad vajavad süvenemist ning paljude erinevate koosmõjude hindamist nii tagantjärgi kui ka ette vaatavalt prognoose tehes. Vaid nii on lootust jõuda meie majandust mõjutavate probleemide selgitamiseni, nende juurpõhjuste täpse kirjeldamise ja sealtkaudu ka edasiviivate lahendusteni.

Viimast konjunktuuriuuringut esitledes kommenteerisin ka juba jõustunud käibemaksu määra tõusu mõju toidukaupade hindadele. Sealjuures tõdesin toidukaupade ja garderoobikaupade kategooriate näitel, et juba aset leidnud kiire hinnakasvu ning eesootava maksutõusude mõju arvesse võttes kasvavad hinnad veelgi ja nii oleme teel viie kallima Euroopa riigi hulka.

Tegemist on seniste trendide analüüsi ja tulevikus hindu mõjutavate asjaolude, sealhulgas maksutõusude, mõju hinnates tehtud prognoosiga. Pean seda vajalikuks selgitada, et tegemist on erinevaid tegureid arvestades tehtud üldistatud suundumuse kirjeldamisega ja peaminister Kristen Michali süüdistus valeandmete esitamisest on ekslik.

Eesti liigub paratamatult kallimate riikide suunas. Ning selles ei ole ka midagi halba, kui sellega peab sammu ka rikkuse kasv. Õigus on neil, kes ütlevad, et rikkuse kasvuga kaasneb paratamatult elukalliduse tõus. Seetõttu peabki meie fookus olema seatud sellele, kuidas rikkamaks saada, mitte sellele, kuidas odavaks jääda.

Kas me jõuame kalliduselt viie või kümne hulka ja millal või kas üldse, see polegi nii tähtis. Juhtigu kallinemist meie rikkuse kasv, mitte et kallinemine käib käsikäes pikaajalise majanduslangusega, seejuures mõlemad teiste Euroopa riikidega võrreldes ennaktempos.

On tõsi, et Eurostati andmetel oli Eesti oma hinnataseme poolest eelmisel aastal Euroopa Liidus kaheteistkümnendal ja Euroopas viieteistkümnendal kohal. Aga samal ajal on meie toiduainete hinnatase Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 109,3 protsenti. Soome sama näitaja on 110,4 protsenti ning Rootsil 105,3 protsenti. Justkui ootamatult on meie toiduainete hinnatase Soomega praktiliselt võrdsustunud ning Rootsist kallim ja nii kuulume toiduainete hinnatasemelt Euroopa kaheksa kallima riigi hulka.

Riidekaupade hinnatase moodustab meil Euroopa keskmisest 117,9 protsenti, andes juba viienda koha. Jalanõude hinnatase on 117,7 protsenti, millega oleme Euroopas lausa neljandal kohal.

Tõin need näitajad esile põhjusel, et just need kaupu ostavad meie lihtsa inimese kõige sagedamini sooritatud ostude seas. Toidukorvi maksumuse (kallinemist) uurib Eesti konjunktuuriinstituut juba 1993. aastast.

Ees ootavad ning juba jõustunud maksutõusud ei luba kuidagi ette näha hinnatõusude aeglustumist. Käesoleva aasta alguses jõustunud kõrgema käibemaksu määra jõustudes me juba kogesime kiirenevat hinnakasvu tempot. Tegurid on sarnased, hindade kasv saab taas korduma.

Ootustes on, et peame kallinevate hindade taustal suutma suurendada ka rikkust. Paraku koos maksude tõusuga vähenes jätkuvalt jaemüügi maht, lisaks kindlustunde puudumine ja ka majanduslangus.

Olles sunnitud makse tõstma pika majanduslanguse tingimustes, on väga keeruline ülesanne luua rikkuse kasvuks vajalikud eeldused. Ootused valitsusele on kõrged ja kirja saanud koalitsioonilepe on andnud mõningal määral põhjust ka optimismiks, kuigi kavandatud maksutõusud paratamatult kedagi õnnelikumaks või ehk ka edukamaks ei tee.

Eesti Konjunktuuriinstituut on ellu kutsutud juba üheksakümne aasta eest, et tagada majanduselus otsustajatele majandusalane informatsioon ja neile realistlikult kajastada toimuvat. Sõltumatu organisatsioonina on konjunktuuriinstituudi roll kirjeldada majanduses toimuvat realisti pilguga, et ettevõtjad ja ühiskond saaksid adekvaatse pildi käimasolevast ning võimalikust eesootavast.

Meie kapital on usaldusväärsus, mida loovad pikaajalise kogemusega töötajad ja lai ekspertide kogu. Me ei saa osa võtta millegi heledaks või tumedaks värvimisest. Majanduslanguses ei saa me kunagi olla põhjendamatult optimistlikud, samamoodi nagu majanduse kasvu ette nähes ei saa me kuulutada pessimismi. Väide, et instituudi direktori sõnavõtud mõjutaksid sealjuures olulisel määral meie majanduse arengut ja käekäiku, ei ole tõsiseltvõetav, sest sellist võimekust meil ette näidata ei ole.

Ma tunnen sarnaselt peaministrile isiklikku muret Eesti majanduse käekäigu pärast ja elan kaasa ettevõtjaile ja tarbijaile. Seda enam on tähtis, et jõuaksime koos meie põhiliste majanduse arengut takistavate probleemide mõistmise ja lahendamiseni. Sellele on Eesti Konjunktuuriinstituut alati kaasa aidata püüdnud ja teeb seda ka tulevikus.

Peaministrile ja tema meeskonnale tahan soovida vastupidavust ja kindlat meelt ning samuti jätkuvat koostöötahet. Raskeid ning meid kõiki mõjutavaid otsuseid tehes kohtab pärituult harva ning parimad lahendused sünnivad alati koostööst ja argumenteeritud dialoogist.