Statistikaameti esialgse hinnagu põhjal langes Eesti majandus aastases võrdluses teises kvartalis 1,7 protsenti. Lauri ütles ERR-ile, et majanduse põhi on praeguseks käes ja seda näitab statistikaameti avaldatud teine number, mille kohaselt oli kasv võrreldes eelmise kvartaliga 0,2 protsenti.

"See näitabki, et majandus enam ei lange, et on viited väiksele paranemisele, see läheb kokku ka eile konjunktuuriinstituudi poolt öeldule, et asjad halvemaks enam ei lähe, on isegi läinud esimese kvartaliga võrreldes mõnevõrra paremaks ettevõtjate jaoks," lausus Lauri.

Tema sõnul on keeruline öelda, kuidas see mõjub eelarvele, sest me ei tea, millised on olnud rahandusministeeriumi kvartaalsed prognoosid.

"Nad on küll öelnud, et nad on näinud, et kuskil nüüd suve kandis või kevadel-suvel see põhi saavutatakse ja sellele järgneb aeglane kasv. Nii e see tulemus tundub minevat enam-vähem kokku kevadise rahandusministeeriumi prognoosiga. Kui täpselt, seda on keeruline öelda praegu ja samuti, kui palju ta muudab suvist majandusprognoosi, sest see on esialgne number," lisas Lauri.

Ta tõi välja, et eratarbimisega ei ole asjad väga head ja jaekäive on languses, samas on ettevõtted optimistlikumad ning plaanivad ja teevad ka investeeringuid.

"See on ka iseenesest täiesti loogiline, et enne hakkavad ettevõtted kosuma ja siis liigub see hiljem peredesse ja tekib tunnetus, et olukord on hea," sõnas riigikogu liige. "Kuuleme ka seda, et Rootsis-Soomes on hakanud asjad vaikselt paranema, mitte veel väga jõuliselt, aga me sõltume nendest ja selles mõttes mulle tundub, et need numbrid majanduskasvu kohta sobituvad sellesse loosse, mis meile on kevadel räägitud rahandusministeriumi ja ka Eesti Panga poolt."

Lauri hinnangul oleme sellises põhjas, et kiiret kasvu ei ole kindlasti oodata, kuna Eesti sõltub niivõrd palju teistest riikidest. Selleks, et kasvada, tuleb ettevõtetel päris palju asju ümber korraldada.

Tuleva aasta riigieelarve koostamise juures peaks Lauri sõnul tuginema optimistlike lootuste asemel usutavatele kalkulatsioonidele ning ta ütles, et üldiselt on rahandusministeerium seda joont ka jälginud.

Lauri lisas, et eeldab ja loodab, et prognoos on realistlik ja ehkki ka optimism on vajalik, ei tohiks eelarvet tehes sinna mõttetut optimismi panna.

Selle kohta, mida tuleks teha, et vältida võlaspiraali süvenemist, ütles ta, et eelarveline puudujääk on majandusele koorem ja seda just nimelt laenude mõttes – ühel hetkel tuleb need tagasi maksta ja maksma peab ka intressi. Seejuures on intressimäärad ja -kulu seda kõrgemad, mida kõrgem on laenukoormus.

"Meie puudujääk on nii suur, et sellest ülesaamiseks on vaja teha kõike. On vaja makse tõsta, on vaja kulutusi kokku tõmmata, vaadata, mida me teeme, ja teha ka tarku kulutusi, et kui me kuskil kulutame 100 miljonit, siis võib-olla see 100 miljonit ei ole kõige targemal viisil tehtud," selgitas Lauri. "Kui me kulutaksime seda 100 miljonit võib-olla teistmoodi, mis annaks parema tulemuse, suurema efekti kas ühiskonna jaoks või ka majandusele, see tuleb ka läbi mõelda ja kaaluda."

Ka majanduskasv aitab natuke eelarvelisest raskusest välja tulla, aga Lauri sõnul on ka analüütikud öelnud, et see panus ei saa olla väga suur ja kiire, nii et tegeleda tuleb kõigega. See on aga keeruline, sest tähelepanu tuleb jagada väga paljudele asjadele.

"Aga kui on keeruline probleem, siis sa ei saagi seda lihtsalt lahendada. Ongi see, et sa teed kõike, mis on võimalik," tõdes Lauri.