Ametisse astunud Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 koalitsioon on deklareerinud, et nende plaan on riigieelarve puudujääki hoida alla kolme protsendi SKP-st, mis ilma midagi muutmata oleks järgmisel aastal prognooside kohaselt olnud 5,4 protsenti SKP-st.

Kolme protsendini jõudmiseks on koalitsioon välja käinud riigi kulutuste 10-protsendilise kärpeplaani, mis praegu on veel suuresti sisustamata, ja maksutõusud – nimeliselt üleüldise kaheprotsendilise tulumaksutõusu, mis rakenduks tulumaksuvaba miinimumi arvestamata ehk esimesest eurost, käibemaksu viimise 24 protsendini ja kaheprotsendilise tulumaksu ettevõtetele.

Redgate Wealthi investeerimisjuht Peeter Koppel ütles, et Eesti riigirahanduse olukord ongi erakordselt halb. "Päris maailm toimib enamasti reegli "There are no solutions, only trade-offs" alusel. Maakeelde võiks seda tõlkida kui "Lahendusi pole. On ainult valikud."," rääkis Koppel.

"See ei anna esialgset mõtet võib-olla piisava intensiivsusega edasi, kuid kirjeldab samas hästi olukorda, kuhu me oma eelarvega sattunud oleme - ning kuidas fakt "raha ei ole" ei saa kedagi ega kuidagi õnnelikumaks teha. Nüüd tuleb seega vaadata, kelle õnnetumaks tegemine süsteemi kui tervikut kõige vähem negatiivselt mõjutab," lisas ta.

LHV makroanalüütik Triinu Tapveri sõnul tema kui majandusteadlane majanduslanguse ajal maksude tõstmist ei toeta, sest sellel on majanduskasvule negatiivne mõju. Eriti veel, kui makse tõstetakse korraga mitmeid ja palju. "See on küll tagantjärele tarkus, aga tegelikult oleks võinud selliseid maksutõuse teha siis, kui väga head ajad on ja inimestel tõesti raha üle jääb," ütles Tapver.

Tapver pooldab suuremat kärpimist. "Riigil on neid kohti veel, kust kokku hoida ja kärpida. On igasuguseid ettevõtetele suunatud programme, kust saaks päris hästi kokku hoida. Praegu kannataja rolli satub tavaline inimene, kelle sissetulek ei ole väga suur. See ei ole nii mõistlik majandusteoreetiliselt," märkis Tapver.

Ettevõtete tulumaks

Üle mitmekümne aasta hakatakse koalitsiooni plaani kohaselt nüüd taas ettevõtetelt kaheprotsendilist tulumaksu koguma, millega on lootus maksu kehtima hakkamise aastal ehk 2026. aastal kokku saada aastas 208 miljonit eurot. Kuidas täpselt peaks ettevõtete tulumaks juba kehtima hakkamise aastal eelarvesse raha tooma, keegi ei tea. Kaasa arvatud rahandusminister, kes ütles reedeses Vikerraadio intervjuus, et selle välja mõtlemisega veel tegeletakse.

Triinu Tapver maksu ettevõtete tulumaksu iseenesest ettevõtluskeskkonda halvavaks ei pea ja kuigi tema sõnul maksustamine ettevõtlust küll ei soosi, siis vaevalt keegi selle maksu tõttu tegevuse lõpetab.

Peeter Koppel näeb asjas pigem muutuse vaimu. "Mulle jätab see sellise mulje, et selline kosmeetilis-sümboolne samm on olemuselt ideoloogiline. Soft-marksistlik suhtumine ettevõtlusesse ja ettevõtjasse on päris moekas ning selle juures ei taheta kohati kuidagi aru saada, et maksustav väärtus luuakse just ettevõtluses," ütles Koppel.

"Me ei ole Norra, kus raha merest tuleb. Seega oleks meil objektiivselt vajalik ülisoodsat ettevõtluskeskkonda, kus ettevõtlusalaste katsetuste arv oleks võimalikult suur. Mida rohkem katseid, seda suurem tõenäosus eduks, rikkaks saamiseks ja seega ka riigile maksutuluks ning kogu rahvale elustandardi paranemiseks," märkis Koppel.

"Me aga oleme siin tasapisi läinud euroopalikuks, kus see rikkaks saamine on natuke ikkagi kahtlane asi ning seega ei tohiks seda lasta eriti tihti juhtuda – seega reguleerigem ja maksustagem! Traditsioonilise ettevõtte tulumaksu kehtestamine, mis ilmselt hakkab tasapisi ka kõrgemale hiilima, on hoop meie ettevõtluskeskkonnale ja seda olukorras, kus meil oleks vaja katsete arvu kasvatada," lisas ta.

Kaspar Oja, kes töötab Eesti Pangas ökonomistina, ütles, et ettevõtetele madala tulumaksu kehtestamine ei pruugi olla üdini halb. Oja sõnul võiks madal tulumaks vähendada ettevõtete omanike soovi raha mitte välja võtta.

"Sest ainult dividenditulumaksuga on ebamõistlik raha välja võtta ettevõttest. Kui mingi osa läheb kohe kasumi pealt, siis see raha väljavõtmist vähem demotiveeriv osa jääb ju väiksemaks," märkis Oja.

Teiseks märkis Oja, et Eestis on ettevõtlustulu üldiselt märgatavalt madalamalt maksustatud kui palgatulu ja see soodustab skeemitamist ja tavalise töise tegevuse ettevõtluseks vormistamist ehk maksudest kõrvale hiilimist. Tema hinnangul võiks ühtlustada tööjõutulu ja kapitalitulu maksustamist.

Käibemaksu ja tulumaksu tõus

Sellest aastast tõusis käibemaks kaks protsendipunkti 22 protsendile. Järgmise aasta juulist võiks see uue koalitsiooni kava kohaselt tõusta taas kaks protsendipunkti 24 protsendile. Järgmisest aastast tõuseb tulumaks 22 protsendini ja aastast 2026 hakkab kehtima veel lisakaheprotsendiline tulumaksumäär, mis võtab raha alates esimeselt teenitud eurolt ehk ka vaestelt.

Käibemaksu edasine tõus võiks kaasa tuua tarbimise teatava languse, ütles Tapver LHV-st. Sundkulutused küll tehakse ära, kuid erinevaid luksuskulutusi tõmmataks maha. "Üldiselt võib mõelda küll, et tarbimine ilmselt saab olema väiksem kui näiteks Eesti Pank on prognoosinud," märkis Tapver.

Samuti võiks käibemaksu ja tulumaksu määra tõus Tapveri hinnangul soodustada inimeste täiendavat palgaküsimist, mis omakorda võiks soodustada täiendavat hinnatõusu. "Samas me teame, et paljud ettevõtted on juba raskustes ja osadesse hakkab see alles kohale jõudma, selline kiire palgakasv, sisendhindade kasv," märkis Tapver.

Tervikuna hindas Tapver, et valitsuse maksutõusud ja tarbimise vähenemine, osaliselt niinimetatud maksuküüru kaotamise edasilükkamisest, võivad Eesti majanduskasvule löögi anda. "Näiteks Eesti Pank järgmiseks aastaks prognoosib majanduskasvu. Põhimõtteliselt võib vee peale visata sellele majandusprognoosile, sest kõik eeldused, mis seal on tehtud, enam ei kehti," rääkis Tapver.

Koppeli sõnul on nii tulu- kui ka tarbimismaksude tõstmine oma olemuselt regressiivsed ehk mõjutavad vaesemaid inimesi rohkem kui rikkamaid. "See on halb ja ebameeldiv. Samas vähemalt tarbimismaksude kasvatamise negatiivne mõju majanduskeskkonnale kipub üldiselt olema väiksem kui mõnel muul meetmel," ütles Koppel.

Ka Kaspar Oja sõnul tuleks käibemaksu puhul lisaks lühikesele vaatele vaadata ka laiemat vaadet. "Hästi palju on räägitud käibemaksu lühiajalisest efektist, et see on regressiivne, mis on tõsi, aga vähe juttu on olnud pikaajalisest efektist," märkis Oja.

"Käibemaks on tegelikult ainus lisandväärtuse maks, millega sa maksustad ühtemoodi nii importi, tööjõutulu kui ka kapitalitulu. Makse, millega kapitalitulu maksustataks samamoodi nagu palgatulu, on üsna vähe. Lisaks on see efekt, et ta ei maksusta eksporti ja konkurentsivõime mõttes on ta täitsa hea," rääkis Oja.

Puudujäägi vähendamine

Eesti on võtnud endale kohustuse hoida eelarve maksimaalselt kolme protsendiga SKP-st puudujäägis. Viimastel aastatel on jõuliselt kasvanud kulutused meditsiini, haridusse ja riigikaitsesse ning Reformierakonna plaan maksuküür kaotada vajab lisaraha.

Ekspertide hinnangul püüd defitsiiti vähendada on mõistlik. Triinu Tapver ütles, et kuigi Eesti riigivõla tase on madal, on probleemiks selle kiire kasv ja defitsiidi vähendamine on mõistlik. "Õige on liikuda sinna suunas, et me ei lase seda auku liiga suureks käriseda," rääkis Tapver.

Ka Koppel ütleb, et puudujääki võiks vähendada. "Põhimõtteliselt küll. Loomulikult on võimalik filosofeerida teemal, kuidas arenenud maailma võlakoorem tõenäoliselt inflatsioonilises keskkonnas ühel hetkel tasapisi "ära lahustub" ning seega võib defitsiiti liberaalsemalt suhtuda. Mina isiklikult leian, et see "lahustumine" on vägagi tõenäoline stsenaarium, kuid ma väga ei usu, et riik sellele päriselt panustada tahaks või saaks," rääkis Koppel.

Samas ütleb Koppel, et tervikuna näeb ta Eesti majanduse jaoks juba positiivsemaid märke.

"Mina vaatan seda, et Rootsis on hakatud jälle korralikult laenu võtma. See viitab meie väliskeskkonna paranemisele ning see on selgelt olulisem kui meie siinne kohalik sahmimine. Me oleme siiski ekspordipõhine majandus ning tõenäosus, et me hakkame olema midagi muud, on ikka väga väike," rääkis Koppel.