"Surmajuhtumite analüüs viitab sellele, et teenistujate nappus halvendab järelevalvet kinni peetud inimeste üle. Tuleks jätkata pingutusi, et muuta politsei kinnipidamiskohtades inimeste üle tehtav järelevalve, muuhulgas videovalve, veelgi tõhusamaks. Kui vähegi võimalik, peaks tervishoiutöötaja
kinni peetud inimese üle vaatama," kirjutas Madise.

Madise sõnas, et inimeste kinnipidamisega tegelevad politseiametnikud peavad regulaarselt osalema tööks vajalikel koolitustel, nagu esmaabi andmine ja joobes või joobele viitavate tunnustega ning psüühikahäiretega või psühhotroopseid aineid tarbinud inimestega toimetulek.

"Pärast iga surmajuhtumi analüüsimist võiks anda politseiametnikele regulaarselt tagasisidet ka siis, kui nende tegevuses puudusi ei tuvastatud," lausus Madise.

Õiguskantsleri teada on kõikides PPA kinnipidamiskohtade kainestuskambrites videovalve.

"Selleks et lühiajaliselt kasutatavates kainestuskambrites oleks see järelevalve tõhus, on otstarbekas rakendada nii videovalvet kui ka vahetut visuaalset jälgimist. Videokaamera ise siiski inimest ei jälgi ning võimalikust terviserikkest teada ei anna. Videovalve on pelgalt vajalik abivahend kainenema toimetatud ja/või muude ohusümptomitega kinni peetud inimeste jälgimisel," nentis Madise.

Madise hinnangul saab olukorra muutumist saab märgata videopilti tähelepanelikult jälgiv töötaja, kes ei ole koormatud muude ülesannetega ja kellel on tööajal võimalik teha piisavalt puhkepause.

Õiguskantsler kirjeldas, et PPA kinnipidamiskohtades surnud inimesed olid üldjuhul videovalvega kambris, mida jälgis (või pidi jälgima) politseiametnik.

PPA kinnipidamiskohtades on korrapidajal või muul teenistujal peale jälgimisülesande pidevalt ka muid kohustusi: ta peab regulaarselt tegema ringkäike, vastu võtma külalisi, saatma kinni peetud inimesi jalutama, toitu jagama jms. Kõik need tegevused viivad tähelepanu mujale ja teevad kaamerapildi pideva jälgimise keeruliseks.

Samuti võidakse arvutiekraanile kuvada korraga mitme kaamera pildid ja seetõttu on need väikeses formaadis. Õiguskantsler nentis ka tänavu varem vanglatele saadetud soovituses, et kui jälgitavaid on väga palju, vähendab see ametnike tähelepanu, mistõttu ei pruugi nad õigel ajal ohuolukorda märgata.

"Enesetapu teinud inimese avastanud järelevalveametnik on oma selgituses öelnud, et olukorras, kus ühele ekraanile koondub mitme kambri videovalve info, oleks kasu juba kahest suurest monitorist. Juhtumit analüüsinud sisekontrollibüroo tõdes, et enesetapu ettevalmistamist oleks saanud märgata ainult siis, kui oleks jälgitud tähelepanelikult suurel ekraanil vaid üht kinnipeetut.
Seda võimalust kinnipidamiskohas paraku ei olnud," sõnas Madise.

Jälgima peab ka politseisõiduki kinnipidamisruumis toimuvat.

"Palun tõhustage järelevalvet kainenema toodud inimeste üle," kirjutas Madise PPA-le.

Samuti palus Madise PPA-l ja tervishoiutöötajatel pingutada selle nimel, et võimaluse korral vaataks tervishoiutöötaja tähelepanelikult üle kõik politsei kinnipidamiskohta jõudvad inimesed. Eriti oluline on see siis, kui inimene on joobes või joobetunnustega või vajab muul moel erilist tähelepanu.

"Kontakti- ning liikumisvõimetu joobes inimese koht ei ole kainestuskambris või
mõnes muus PPA kinnipidamiskohas – sellises olukorras olevad inimesed peaksid viibima tervishoiuteenuse osutaja järelevalve all," rõhutas Madise.

Madise ootab oma soovituste kohta Belitševilt tagasisidet hiljemalt 1. novembriks.

PPA kinnipidamiskohtades suri ajavahemikul 2020−2023 15 inimest. Nendest viis inimest surid politseisõidukis ja kümme PPA kinnipidamishoones. 14 juhul oli kinni peetud inimese surma põhjuseks alkoholi- või narkojoove. Üks inimene sooritas enesetapu.