Sõja 894. päev: Analüütikud: Venemaa ei alusta suvel uut suurt pealetungi
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ütles pühapäeval, et pärast hävitajate F-16 saabumist Ukrainasse tulistatakse alla rohkem Vene rakette ja lennukeid. Analüütikute ja Ukraina ametnike hinnangul ei alusta Venemaa tänavu suvel uut suurt pealetungi.
Oluline 5. augustil kell 20.40:
- Analüütikute hinnangul ei alusta Venemaa sel suvel uut suurt pealetungi;
- Parlamendisaadik: Ukraina sai uusima varustusega kaasaegsed F-16-d;
- Sõrskõi sõnul aitavad lennukid F-16 hävitada rohkem vaenlasi;
- Ukraina peastaap: Venemaa andis ööpäevaga 53 õhulööki;
- ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal edasi.
Analüütikute hinnangul ei alusta Venemaa sel suvel uut suurt pealetungi
Venemaa ei alusta sel suvel uut koordineeritud pealetungi rindejoone ulatuses, vahendas Newsweek lääne analüütikute ja Ukraina allikate hinnanguid.
"Laiaulatusliku pealetungi kordus kogu rindejoone ulatuses, nagu oli 2022. aasta veebruaris, pole jätkuvalt kõne all," ütles Ukraina luure peadirektoraadi esindaja Andrii Jusov.
Kui Venemaa alustas täiemahulist pealetungi Ukrainas enam kui kaks aastat tagasi, laiendasid Vene väed kiiresti enda käes olevaid alasid Donetski ja Luhanski oblastist põhja ja ida poole. Alates 2014. aastast on Venemaa okupeerinud ka Krimmi.
2022. aasta sügisel suutis Ukraina alasid kiirpealetungi käigus tagasi võita. Venemaa on aga tasapisi Ida-Ukrainas alasid juurde võtnud, vallutades näiteks 2024. aasta veebruaris Avdijivka linna. Tänavu maikuus korraldas Venemaa pealetungi Harkivi oblastisse, mille eesmärk oli Kiievi hinnangul sundida Ukrainat suunama ressursse riigi idaosa tulipunktidest eemale.
Sõjauuringute instituut (ISW) märkis aga juuli lõpus, et Vene vägede uus suvine pealetung on varustuse ja inimressursi piirangute tõttu ebatõenäoline. Analüütikud sõnasid, et Moskva tegi juuli lõpus lokaalseid jõupingutusi Donetski oblastis, kuid tõenäoliselt ei ole tal laiemat operatsioonilist jõudu selleks, et viia sel suvel läbi uus pealetung Donetski oblastis või mujal rindejoonel.
Londoni mõttekoja Royal United Services Institute'i (RUSI) teaduri Nick Reynoldsi sõnul on ISW hinnang laias laastus õige. Ta lisas aga, et olukord on mõlemal osapoolel habras ja väga ettearvamatu.
Reynoldsi hinnangul võib Venemaa suurem pealetung olla tõenäolisem järgmisel aastal, kuigi Moskva võib proovida enne seda väiksemaid operatsioone. Rünnakud toimuvad tavaliselt pigem kevadel või suvel, vältides hilissügisest ja varakevadist vihmahooaega, et tankid ja soomusmasinad saaksid paremini liikuda.
Analüütikute ja ametnike sõnul peab Moskva hävitussõda, lootes hävitada Kiievi võitlejad ja varustuse enne, kui Kremli enda ressursid otsa saavad.
Parlamendisaadik: Ukraina sai uusima varustusega kaasaegsed F-16-d
Ukrainale tarnitud F-16 hävituslennukid on uusima avioonika ja raketijuhtimisradaritega, ütles Ukraina parlamendi rahvusliku julgeoleku, kaitse ja luure komisjoni asejuht ning Ukraina delegatsiooni juht NATO parlamentaarses assamblees Jegor Tšernev.
"Esimene partii F-16 lennukeid on saabunud Ukrainasse. Me ootame teisi lennukeid vastavalt riikide koalitsioonilt – Hollandilt, Belgialt, Taanilt ja Norralt. Käib aktiivne töö selle nimel, et teised riigid selle koalitsiooniga liituksid, eelkõige USA. Niimoodi me saaksime vajaliku miinimumarvu lennukeid, et enda õhuruum sulgeda ja tõrjuda okupeerijate rünnakuid rakettide, droonide ja lennukitega. Esimeste F-16 lennukite saabumine peaks olema stiimul meie teistele partneritele," ütles Tšernev.
"Me oleme saanud kaasaegse modifikatsiooniga F-16-d koos uusima avioonika ja radaritega, et juhtida rakette sihtmärkideni. Töö käib kõigi võimaluste nimel, et me saaksime hiljem nende lennukite jaoks pikamaarelvad, mis on toodetud Euroopas ja USA-s. Protsess jätkub ja ma loodan, et me näeme selliseid rakette Ukrainas," lisas ta.
Poliitiku sõnul on pilootide ja tehnilise personali väljaõpe tõsine küsimus. Tema sõnul ei ole maailmas palju baase, kus väljaõpet anda ja seetõttu otsib Ukraina selleks võimalusi erinevates riikides, et suurendada spetsialistide arvu.
Sõrskõi sõnul aitavad lennukid F-16 hävitada rohkem vaenlasi
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ütles pühapäeval, et pärast hävitajate F-16 saabumist Ukrainasse tulistatakse alla rohkem Vene rakette ja lennukeid.
"F-16-d on Ukrainas. See tähendab, et hävitatud okupante on rohkem. Allatulistatud rakette ja lennukeid, mida Vene kurjategijad kasutavad Ukraina linnade ründamiseks, on rohkem," sõnas kindral.
Sõrskõi tänas liitlasi selle otsuse eest.
"Eelkõige tähendab kaasaegsete lennukite efektiivne kasutamine Ukraina sõdurite elude päästmist," märkis ülemjuhataja.
"Tänan presidenti, kaitseministrit ja kõiki, kes töötasid 24/7 selle nimel, et F-16-d saaksid meie taevasse ilmuda. See on veel üks oluline samm meie võidu suunas," lisas Sõrskõi.
President Volodõmõr Zelenski kinnitas varem päeval, et Ukraina sai esimese partii USA päritolu hävituslennukeid F-16.
"Me kuulsime tihti sõna võimatu. Nüüd on see reaalsus. Reaalsus meie taevas. F-16-d on Ukrainas," ütles president.
Briti väljaanne The Economist teatas enne seda, et Ukraina on saanud kätte esimesed kümme F-16 hävitajat.
ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal edasi
Mõttekoda ISW teatas oma viimases sõjaülevaates, et Vene väed liikusid Pokrovski suunal edasi. 4. augustil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid edasi Vesele (Pokrovskist idas) lähistel. Suurem osa Veselest on langenud Vene vägede kätte.
Vene väed liiguvad edasi ka Novoselivka Perša (Pokrovskist kagus) lähistel, samuti tungisid Vene väed edasi Ivanivske (Pokrovskist idas) lähistel. Lahingud käivad veel Kalõnove, Hrodivka, Želanne, Serhijivka, Mežove, Skutšne ja Karlivka lähistel.
Venemaa jätkab ka Toretski suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Vene sõjablogijad väitsid, et Vene väed liikusid Toretski kaguosas edasi. Nende väidete kinnituseks pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid. Lahingud käivad veel ka Toretskist lõunas asuva New Yorgi nimelise asula lähistel.
Ka Tšassiv Jari suunal käivad endiselt ägedad lahingud. Sel rindelõigul siiski suuri muudatusi pole toimunud. Vene sõjablogijad väitsid, et Vene väed liikusid edasi Kalõnivka lähistel, kuid nende väidete kinnituseks pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid. Lahingud käivad veel Tšassiv Jarist idas asuva Ivanivkse lähedal. Samuti ründavad Vene väed Kliššivka ja Andrijivka lähistel asuvaid Ukraina positsioone.
Ukraina peastaap: Venemaa andis ööpäevaga 53 õhulööki
Venemaa andis viimase ööpäeva jooksul Ukrainale 53 õhulööki, teatas Ukraina relvajõudude peastaap esmaspäeval kella 08.00 seisuga.
"Täpsustatud teabe kohaselt sooritas vaenlane eile Ukraina üksuste positsioonidele ja asulatele (kasutades muu seas 74 liugpommi) 53 õhulööki," ütles peastaap, lisades, et Vene vägi tulistas ka 97 korda mitmikraketiheitjatest.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga üle 1180 sõduri
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 584 090 (võrdlus eelmise päevaga +1180);
- tankid 8417 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 16 286 (+31);
- suurtükisüsteemid 16 345 (+69);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1138 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 911 (+0);
- lennukid 363 (+0);
- kopterid 326 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 13 122 (+24);
- tiibraketid 2414 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 22 094 (+68);
- laevad / paadid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 2737 (+3).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Merili Nael
Allikas: BNS, ISW, Newsweek, Unian