Kõigepealt tunnustan: see on Eestile suur samm edasi, et üks ministritest kannab nüüd majandus- ja tööstusministri tiitlit. Üle hulga aja tundub suhtumine töötlevasse tööstusse kui suurimasse eksportijasse ja üle Eesti hea palgaga töökohtade loojasse olevat õige.

Soovitame värskel ministril Erkki Keldol luua koalitsioonileppe heade ideede elluviimiseks ka tööstuse asekantsleri ametikoht. On ju kummaline, et mõnel ilma liialdamata sada korda väiksemal valdkonnal on asekantsleri tasandil eestkõneleja ministeeriumis olemas, aga üle 100 000 Eesti inimesele palka maksval tööstusel seni mitte.

Eesti töösturid ootavad väga enda sekka uusi ettevõtjaid välismaalt, sest eksportijatena me konkurendid ei ole ning mida rohkem meid on, seda valjemini meie hääl Eestis kõlab. Koalitsioonilepe seabki eesmärgiks meelitada Eestisse uusi väliskapitalile kuuluvaid tööstusettevõtteid.

Selle kõrval tuletaksin aga ka meelde, et Eesti praeguse tööstussektori näol on sajad suured maksumaksjad juba ammu kohal. Nad kannavad iga kuu riigikassasse sadu miljoneid eurosid. Hea meelega kannaksid veelgi rohkem, kui kaoksid ammu teada tõkked kasvu ja ekspordi teelt. Toon välja viis otsust, mida vastne valitsus saaks selle jaoks ära teha, et majandust, maksutulu ja Eesti perede sissetulekuid kasvatada.

Majandus peab olema kõigi mure

On rida valdkondi, kus kehtib sisuliselt riigi monopol ning kus "kodanikud ise" ei saa parimagi tahtmise juures pudelikaelu lahendada, vaid tarvis on poliitilist tahet ja ametnike kompetentsust. Need on näiteks haridus, energeetika või avaliku ruumi planeerimine (sh ehitusload).

On olnud aegu, kui ettevõtjate peamiste murekohtade peale on ministeeriumitest või muudest asutustest öeldud, et meie pole majandusministeerium, see pole meie asi. Seda tuleks kindlasti vältida. Kui näiteks kliima-, haridus- või regionaalpoliitika mõjutab meie majanduskeskkonda ja konkurentsivõimet, siis tuleb neid juhtida nii, et need ettevõtlust toetaks.

Eksport ennekõike

Eestis on raha liiga vähe. Raha toob Eestisse juurde ainult eksport. Ometi mainib uus koalitsioonilepe eksporti vaid põgusalt. Loodame, et seetõttu, et ekspordi esmatähtsus on lihtsalt nii elementaarne.

Tööstusettevõtted ootavad ekspordi osas riigilt selget plaani ja kaasamist. On mitmeid väikese kulu, aga ülisuure kasuga samme, mida saaks otsustada ja astuda kohe, nagu näiteks ekspordinõunike meede erialaliitudele. Hea meelega anname nõu, kus piisaks üksnes ministri otsusest, et asjad saaks paremini liikuma.

Kaitsetööstus hakkab seisma praeguste tööstuste õlgadel

Nüüdisaegse füüsika alusepanija Isaac Newton ütles: "Kui ma olen näinud kaugemale, siis seetõttu, et olen seisnud hiiglaste õlgadel". Samamoodi on loodetav kaitsetööstuse hüppeline areng Eestis võimalik vaid seetõttu, et meil on olemas tugev masina- ja muu kõrgtehnoloogilise tööstuse sektor, millele droonide, sensorite või keeruka laskemoona tootmine saab tugineda.

Meie tärkav ja kasvav kaitsetööstus ei hakka tegutsema vaakumis, vaid selle vundament peab samamoodi kasvama ja tugevnema. Kogu tööstussektor on osa Eesti laiapõhjalisest kaitsevõimest. Seetõttu peavad paljud koalitsioonileppe kaitsetööstuse peatükis välja toodud tegevused (näiteks otselepingud) laienema kogu tööstussektorile.

Haridusest sõltub kõik

Eestis on ränk inseneride ja oskustööjõu puudus. Ekspordi ja rahva elatustaseme kasv on otseselt vajaliku tööjõu puuduse taga kinni. Asjaga ei kannata mitte kuidagi venitada.

Seetõttu ootame koalitsioonileppe hariduse ja tööturu tegevuste kohta juba selle aasta sügisel selgeid tähtaegu, mis ajaks konkreetsed plaanid valmivad ja tegevused ellu viiakse.

Tunnustame, et koalitsioonilepe toob konkreetselt välja kutseharidusreformi. Tänapäevane kutseharidus ehk rakendusgümnaasium, mille haridus lubab 20-aastasel spetsialistil teenida 2000 eurot palka ja omandada edaspidi ka kõrgharidus, peaks olema keskhariduses üldreegel. Oleme valmis kaasa aitama, et Eesti sellise arenenud tööstusriikidele omase keskhariduseni jõuaks.

Kes vähendab bürokraatia vähendamise bürokraatiat?

Koalitsioonileppe bürokraatia vähendamise eesmärgid on väga tervitatavad. Samal ajal tekib tugev kahtlus, et nende elluviimine ise takerdub omakorda olemasolevasse bürokraatiasse.

Mida siis teha? Tuleks kohe alguses kokku leppida kiired ja võimalikult bürokraatiavabad otsustusprotsessid ning seada tähtajad. Vältida tuleb olukorda, et "bürokraatia vähendamisest" saab ebamäärane tegevus, mis hakkab olema aastaid "töös" või "menetluses", ilma, et Eesti ettevõtja jaoks midagi paremaks muutuks.

Oluline roll bürokraatia vähendamises on digiteerimisel. Eraldi tuleb jälgida, et digiriigi valdkonna liikumine justiitsministeeriumisse ei tooks kaasa ambitsioonide kitsenemist vaid õigusvaldkonnale. Digitaliseerida tuleb kõike, mida saab, ja kõikjal, kus see teeb kodanike ja ettevõtjate suhtlust riigiga lihtsamaks.

Just tark tööstus on see majandusharu, mis õitsedes võib riigi ja rahva rikkaks teha, aga mille vindumine tähendab vaesust. Loodame sisukale koostööle uue valitsusega. Kas ehk ka viie rikkama riigi unistus elab veel?