Atlandi-ülene kokkulepe võib Lõuna-Ameerikast pärit odava liha tuua eurooplaste toidulauale. Euroopa põllumehed muretsevad seetõttu, et odav importliha võib kohaliku turu üle ujutada, vahendas Helsingin Sanomat.

EL ja Mercosur on juba ligi 20 aastat pidanud kaubanduslepingu üle läbirääkimisi. Ajalehe Financial Times allikate teatel võivad need läbirääkimised juba aasta lõpuks lõppeda. 

Mercosuri kuuluvad Argentina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay ja Boliivia. Need riigid annavad ligi 80 protsenti kogu Lõuna-Ameerika majandusest. Kui sõlmitakse leping, siis see looks ligi 800 miljonit inimest hõlmava Atlandi-ülese majanduspiirkonna. 

Tehniliselt sai leping valmis juba 2019. aastal, siis tuli aga koroonapandeemia. Lepingule on vastuseisu avaldanud ka Prantsusmaa ja Austria, kuna see võib kahjustada Euroopa põllumeeste konkurentsivõimet. Mercosuri riigid aga muretsevad, et lepingu tõttu peavad nad hakkama täitma EL-i kliimaeesmärke. 

Samuti on lahendamata veel mõned küsimused. Näiteks Itaalia tahab kaitsta oma traditsioonilist toiduainetööstust. Põhja-Itaalias toodetakse Parmesani juustu, sarnast juustu toodetakse aga ka Argentinas. Itaalia tootjad peavad Argentina juustu piraattooteks. 

Saksamaa ja Hispaania samas toetavad vabakaubalepet, sest leping avaks Mercosuri protektsionistliku turu tööstusekspordile. Saksamaa otsib aga oma ekspordi toetamiseks uusi turge, sest riik on elamas üle majanduslanguse perioodi.

Financial Timesi teatel toetab kokkulepet ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Ta peaks novembris sõitma Rio de Janeiros toimuvale G20 tippkohtumisele, kus ta kohtub ka Brasiilia presidendi Luiz Inacio Lula da Silvaga.