Euroopa Liit ja Lõuna-Ameerika sõlmisid ajaloolise kaubandusleppe
Euroopa Liit ja Lõuna-Ameerika vabakaubanduspiirkonna Mercosur riigid sõlmisid reedel ajaloolise kaubanduslepingu, mis loob maailma suurima vabakaubandustsooni. Kokkuleppe heakskiitmist ootavad siiski Euroopas ees raskused, kuna Prantsusmaa on sellele tugevalt vastu.
Pärast üle 20 aasta kestnud läbirääkimisi ja viis aastat pärast esialgset kokkulepet teatasid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja tema Mercosuri kolleegid Uruguay pealinnas Montevideos saavutatud kokkuleppest.
"See on kokkulepe, millest võidavad kõik," ütles von der Leyen pressikonverentsil Montevideos koos Mercosuri suurimate liikmesriikide Argentina ja Brasiilia presidendiga. Lisaks nendele osalevad Mercosuri (hispaania keeles Lõuna Ühisturg) ja EL-i kokkuleppes veel ka Paraguay ja Uruguay.
"See kokkulepe ei ole lihtsalt majanduslik võimalus, see on poliitiline vajadus," lisas von der Leyen. "Ma tean, et tugevad tuuled tulevad vastassuunast, isolatsiooni ja killustatuse suunast, kuid see kokkulepe on meie vastus."
Leppele on tugevalt vastu Prantsusmaa ja EL-i põllumehed, kes kardavad Lõuna-Ameerikast konkurentsi oma toodangule. Euroopa Liidu kõige valjuhäälsem kriitik, Prantsusmaa, nimetas lepingut "vastuvõetamatuks". Rõhutades praegu ees seisvaid takistusi, lubas Prantsusmaa kaubandusminister Sophie Primas leppe jõustamise järgmistele etappidele vastu seista, viidates keskkonna- ja põllumajandusprobleemidele.
EL-i ja Mercosuri vahelise kokkuleppe vastu on korduvalt protestinud ka Euroopa põllumehed, kuna nende sõnul tooks see kaasa Lõuna-Ameerika kaupade, eelkõige veiseliha odava impordi, mis ei vasta aga EL-i keskkonna- ja toiduohutuse standarditele.
Ka Itaalia teatas neljapäeval, et lepingu sõlmimiseks puuduvad tingimused ning Poola teatas eelmisel nädalal, et on vabakaubanduslepingule selle praegusel kujul vastu.
Ka Euroopa roheliste rühmad on kokkuleppele üldiselt vastu. Organisatsioon Maa Sõbrad nimetas seda "kliimat hävitavaks" tehinguks.
Vastupidisel seisukohal olev EL-i liikmesriikide rühm, sealhulgas Saksamaa ja Hispaania, leiavad, et tehing on bloki jaoks eluliselt tähtis, kuna sellega avaneb võimalus mitmekesistada oma väliskaubandust pärast Venemaa turu sulgemist ja Hiinast sõltumise pärast tekkinud ebamugavusi.
Nad näevad 260-miljonilise elanikkonnaga Mercosurist turgu EL-i autodele, masinatele ja kemikaalidele ning potentsiaalselt usaldusväärset allikat kriitiliste mineraalide, näiteks akude tootmiseks vajaliku liitiumi hankimiseks, mida Euroopa vajab rohepöördeks.
Samuti osutavad nad põllumajanduse eelistele, kuna tehing pakub EL-i juustudele, singile ja veinile paremat juurdepääsu ja madalamaid tariife.
Nii teataski Euroopa Komisjon pärast kokkulepet, et see võimaldab kindlustada ja mitmekesistada tarneahelaid; luua uusi võimalusi igat liiki ettevõtetele, kaotades tariifid, mis sageli takistavad EL-i ettevõtete eksporti Mercosuri; säästa EL-i ettevõtjatele nelja miljardi euro väärtuses tollimakse aastas; tagada kaubandussoodustused strateegilistes nullnetotööstuse sektorites, nagu taastuvenergiatehnoloogiad ja vähese CO2 heitega kütused; aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel rohkem eksportida vähema bürokraatiaga; tagada tõhus, usaldusväärne ja kestlik toorainevoog, mis on ülemaailmse rohepöörde jaoks kriitilise tähtsusega.
"See on mõlemale poolele kasulik kokkulepe, mis toob kasu nii tarbijatele ja ettevõtjatele. Oleme kuulanud oma põllumajandustootjate muresid ja lisanud lepingusse meetmed teie elatusvahendite kaitsmiseks. EL-i toidukaupade kaitse seisukohast on EL-i ja Mercosuri kokkulepe kõigi aegade suurim. Edaspidi on geograafilise tähisega kaitstud rohkem kui 350 EL-i toodet. Lisaks on meie Euroopa tervishoiu- ja toidustandardid endiselt puutumatud. Mercosuri eksportijad peavad EL-i turule pääsemiseks neid standardeid rangelt järgima. See on kokkulepe, millega hoitakse ELi ettevõtetel aastas kokku 4 miljardit eurot eksporditollimaksu," märkis von der Leyen pressiteate vahendusel.
Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresident Kaja Kallas, lisas, et reedel sõlmitud kokkulepe, millega luuakse maailma suurim vabakaubanduspiirkond, on ajalooline.
"Eurooplaste jaoks tähendab see ulatuslikku ala, mille riikidega vabalt kaubelda. See hõlmab ka juurdepääsu kriitilise tähtsusega toorainetele ning vähendab ohtu, et konkurendid tõrjuvad meid välja valdkondadest, kus me ise kohal ei ole. Loodaval turul elab enam kui 700 miljonit tarbijat ja Euroopa ettevõtete jaoks säästab leping igal aastal miljardeid eurosid tollimaksudelt. Kõigile osalevatele riikidele toob see kaasa palju uusi töökohti ja võimalusi. See on hea välispoliitika ning hea päev nii EL-ile kui ka meie partneritele Ladina-Ameerikas," märkis Kallas.
Kaubanduskokkulepe nõuaks lisaks Euroopa Parlamendi lihthäälteenamusele ka 27-st EL-i liikmesriigist vähemalt 15 heakskiitu, mis esindavad kokku vähemalt 65 protsenti EL-i elanikkonnast.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, Euroopa Komisjon