Siseministeerium on esitanud seaduse muutmise eelnõu, mis puudutab välismaalt sisenevat tööjõudu. Seaduse järgi elamislubade taotluste menetlus digitaliseeritakse ja ainuke võimalus riigiga suhtlemiseks hakkab olema politsei- ja piirivalveameti kaudu.

"Välismaalt sisserännanud tööjõule suures plaanis ei muutu midagi," ütles siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi.

Samas peaks tulevikus selleks, et välismaalane saaks Eestis elamisloa, olema tema tööandjal olema ette näidata vähemalt aastapikkune tegelik majandustegevus Eestis.

"Siiski on erandeid," selgitas Mägi.

"Iduettevõtetel on keeruline omada majandustegevust eelnevalt, kuna iduettevõtte loomus ongi see, et ta luuakse, nad hakkavad midagi tootma, mõtlema ja tegema. Neile on tehtud erisus," ütles Mägi.

"Erisus on ka filmiettevõtetele, sest igal aastal juba tuleb Eestisse suuri filmiprojekte. Tegelikult need inimesed, kes seal filmimisel osalevad, nad tegelikult ei tule Eestisse tööle. Nad on selle projekti raames, neil puudub Eestis tööandja ja kõik muu. Tänase päeva seadus on siis selle jätnud reguleerimata. See on lünk praegu ja me selle muudatusega reguleerime ka selle lünga," sõnas Mägi.

Mägi sõnul on üks seadusemuudatuse eesmärke läbi Eesti Euroopa Liidu võõrtööjõu toomise pidurdamine.

"Seadusemuudatusel on julgeoleku vaade ja tuleb piirang välistööjõu toomisele. Võimalik on luua ettevõte ja hakata Eestisse võõrtööjõudu tooma. Võib-olla see tööjõud ei soovigi Eestisse jääda, lihtsalt Eesti on sisenemise koht, mille kaudu hakata Euroopa Liitu tööjõudu tooma. Seda tuleb kindlasti ennetada ja mõningatel juhtudel ka takistada," sõnas Mägi.

Prognoosides muudatuste mõju tööjõuturule, sõnab Mägi, et olukord muutub selgemaks ja arusaadavamaks. Samal ajal muutub keerulisemaks võõrtööjõu toomine Eestisse.

Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas on nõus teatud muudatustega, mis puudutab ausaid maksumaksjaid ja legaalset tööjõudu. Samas on tema sõnul probleem laiapindsem ja uus valitsus peaks leidma lahendusi, et välistööjõudu oleks Eestisse tuua lihtsam.

"Eestisse legaalsete inimeste toomine on keeruline ja kallis. See protsess on kohmakas, aeganõudev. Ja tegelikult heade inimeste pärast konkureerivad kõik teised meie naaberriigid ka. Eesti ei ole siin väga unikaalne või eriline. Kuna tööturul on iga aasta kuni kuus tuhat inimest puudu ning olukord on kestnud juba pikalt, siis välismaalt tööjõu toomine on paratamatu," sõnas Aas.

"Eesti on ühe kõige karmima tööjõupiiranguga riik. See kindlasti meie konkurentsivõimele ja majanduskasvule kaasa ei aita," sõnas Aas.

Aas näeb, et üheks võimaluseks on aastase sisserändekvoodi tõstmine.

"Siin tegelikult peab olema valitsustel tarkust aru saada olukorra tõsisusest ja seda kvooti tõsta," sõnas Aas.