Walzi sõjaväekarjäär tekitab USA meedias küsimusi
USA demokraatide asepresidendikandidaadi Tim Walzi varasem sõjaväeline karjäär on sattunud suure tähelepanu alla, kuna pole selge, kas ta lahkus rahvuskaardist, et vältida Iraaki missioonile saatmist.
Kolmapäeval hakkas Walzi teravalt kritiseerima vabariiklaste asepresidendikandidaat J.D. Vance, kes ise on Iraagi sõja veteran. Vance väitis, et Walz lahkus rahvuskaardist, et vältida nii Iraaki lähetamist.
Paljud vaatlejad leidsid alguses, et Vance'i jutt on lihtsalt osa valimiskampaaniast, kus konkureeriva partei kandidaat ründab rivaali. Seejärel selgus aga, et Walzi süüdistab oma üksuse hülgamises ka veteran Thomas Behrends, kes oli temaga samas väeosas.
Kolmapäeval kritiseeris Behrends Walzi ja süüdistas teda Ameerika avalikkuse petmises. Seejärel hakkas asja uurima juba ka laiem meedia, mis võttis samuti demokraatide asepresidendikandidaadi sõjaväekarjääri luubi alla.
Walz oli nii Nebraska kui ka Minnesota osariigi rahvuskaardis. Ta teenis autasusid, kuid tema viimased teenistuspäevad tekitavad nüüd meedias küsimusi. Vaatluse all on tema auaste ning see, kas ta läks erru, et vältida 2005. aastal Iraaki lähetamist.
Rahvuskaart on Eesti kontekstis nagu kaitseliit. Walzil oli seal command sergeant major, kuid pärast erru minekut langes kaks astet allapoole, kuna polnud lõpetanud vajalikke kursusi. Edasi oli ta master sergeant, Eesti kontekstis siis vanemveebel. Biograafias aga seisab, et Walz läks erru siis, kui oli command sergeant.
Iraagi asjus näitavad avalikud andmed, et Walz oli läinud enne erru, kui tema üksus mobiliseeriti ja Iraaki lähetati. Nüüd tekitab küsimusi, millal ta täpsemalt otsustas erru minna.
Minnesota rahvuskaardi teatel lahkus Walz 2005. aastal pärast enam kui 24-aastast teenistust.
Rahvuskaardiga liitus Walz juba 1981. aasta aprillis, ta tegi seda Nebraska osariigis. 1996. aastal läks ta üle Minnesota rahvuskaarti. Selle aja jooksul teenis ta mitmeid autasusid. 2003. aastal lähetati Walz operatsiooni Enduring Freedom raames välismaale. Ta läks siis Itaaliasse ning naasis 2004. aasta aprillis.
Nüüd tekitab vaidlusi 2005. aasta Iraagiga seotud lähetus. Vance hakkas nimelt väitma, et Walz lahkus rahvuskaardist, et hiilida nii kõrvale Iraaki minemisest.
"Kui merejalavägi, kui USA, palus mul minna Iraaki oma riiki teenima, siis ma tegin seda. Tegin seda, mida nad palusid ja ma olen selle üle uhke. Kui riik palus Walzil Iraaki minna, siis teate, mida ta tegi? Ta läks armeest minema ja lubas oma üksusel minna ilma temata. See on tõsiasi, paljud temaga koos teeninud inimesed on teda kritiseerinud," rääkis Vance.
CBS News kirjutab, et Vance'i poolt esitatud väited kerkisid esmakordselt esile juba 2018. aastal, kui Walz kandideeris toona Minnesota kuberneriks. Siis võtsid Walzi vastu sõna Behrends ja veel üks veteran - Paul Herr. Nad tegid sotsiaalmeediasse postituse, milles süüdistasid Walzi oma karjääri "ilustamises" ning väitsid, et ta lahkus oma üksusest enne lähetust Iraaki.
Behrends ja Herr kirjutasid, et 2005. aasta alguses pidi Walzi üksus minema Iraaki, toona oli Walzi auaste command sergeant major. Behrends ja Herr väitsid, et Walz ütles teistele ohvitseridele, et läheb Iraaki, kuid astus enne lähetamist oma ametikohalt tagasi, et vältida nii lahingutsooni saatmist.
Hiljuti kerkis esile veel üks veteran, kes ütles, et Walz pole auväärselt käitunud. Seda ütles Tom Schilling, kes oli Walziga samas üksuses.
"Me tegime kõik, mida pidime tegema. Ja see on autu, mida ta tegi. Keegi teine pidi tema koha üle võtma. Ta jättis meid lihtsalt maha," rääkis Schilling.
Walz ise on öelnud, et pani üksuses ameti maha, kuna tahtis kandideerida kongressi. Andmed näitavad, et Walz esitas kandideerimiseks vajalikud dokumendid föderaalsele valimiskomisjonile 10. veebruaril 2005.
2005. aasta märtsis selgus, et 2000 Minnesota rahvuskaardi sõdurit võib minna Iraaki. Toona teatas Walz USA kongressile, et ta ei tea, kas tema suurtükiväeüksus võtab sellest lähetusest osa. Erru läks Walz 16. mail 2005, pole täpselt selge, millal ta selleks vastavad dokumendid esitas.
Minnesota rahvuskaart teatas, et Walzi üksus sai 14. juulil mobilisatsioonikäsu. Kaks kuud pärast seda, kui Walz erru läks. Ametlik mobilisatsioonikäsk tuli sama aasta 14. augustil. Hiljem lähetati see üksus ka Iraaki.
Walziga sama üksust juhtinud Joseph Eustice ütles samas 2022. aastal, et Walz ei teinud rahvuskaardist lahkudes midagi valesti.
Seega pole olemas konkreetseid tõendeid, et Walz proovis Iraaki lähetamisest kõrvale hiilida.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: CBS News7Fox News/CNN/Politico