Rivaalid, kes on teineteist kampaania käigus üsna jõhkralt rünnanud, hoidsid nüüd südamlikku tooni ning andsid pigem tuld vastaspartei tipukandidaadi, demokraatidest asepresidendi Kamala Harrise ja vabariiklasest endise presidendi Donald Trumpi pihta, tõdes uudisteagentuur Reuters.

Vance küsis, miks ei tegelenud Harris president Joe Bideni administratsioonis töötades rohkem inflatsiooni ja immigratsiooni ohjeldamisega ning majanduse edendamisega, rünnates järjekindlalt demokraatide poliitikat, mida Trump eelmisel kuul Harrisega debatti pidades sageli teha ei suutnud.

"Kui Kamala Harrisel on nii suured plaanid, kuidas keskklassi probleeme lahendada, siis peaks ta neid tegema nüüd – mitte edutamist paludes, vaid ametis, mille ameeriklased talle kolm ja pool aastat tagasi andsid," ütles Vance.

Walz kirjeldas Trumpi kui ebastabiilset liidrit, kes on seadnud esikohale miljardärid ja pööras Vance'i kriitika immigratsiooniküsimuses vastassuunda, rünnates Trumpi selle eest, et ta sundis kongressi vabariiklasi mitte toetama algselt mõlema partei toetuse saanud piirijulgeoleku seadust.

"Enamik meist soovib seda lahendada," ütles Walz immigratsiooni kohta. "Donald Trumpil oli selleks [presidendina] neli aastat aega ja ta lubas teile, ameeriklased, kui lihtne see saab olema."

New Yorgis telekanali CBS ringhäälingukeskuses peetud debatt toimus ajal, kui Lähis-Ida kriis üha süveneb, kui Iisrael jätkas teisipäeval rünnakut Liibanoni lõunaosale ja Iraan korraldas samal ajal Iisraeli vastu raketirünnaku.

Walz ütles, et Trump on ebastabiilne ja tunneb sümpaatiat autoritaarsete liidrite suhtes, mistõttu teda ei saa usaldada paisuva konflikti lahendamisel, samas kui Vance kinnitas, et Trump muutis maailma oma ametiaja jooksul turvalisemaks.

Küsimusele, kas ta toetaks Iisraeli ennetavat rünnakut Iraani vastu, soovitas Vance jätta see Iisraeli otsustada, samas kui Walz sellele küsimusele otseselt ei vastanud.

Televiisorist debatti jälginud Trump postitas selle toimumise ajal raevukalt sotsiaalmeedias, tehes oma kontrollitud keskkonnas Truth Social mõnikord kaks postitust minutis.

Poliitikanalüütikute kinnitusel võivad asepresidendikandidaatide debatid olla küll tulised, kuid üldiselt ei muuda need valimistulemust. Sellegipoolest võib isegi väike nihe avalikus arvamuses osutuda otsustavaks olukorras, kus viis nädalat enne valimispäeva on Harrise ja Trumpi toetus väga tasavägine.

Mõlemad lubasid liitlasi toetada

Väljaanne Ukrainskaja Pravda märkis, et ehkki Walz ja Vance kritiseerisid teledebati ajal teineteist välispoliitilistes küsimustes, nõustusid mõlemad, et liitlaste toetamine on vajalik. Väljaanne The Kyiv Independent tõdes, et Ukrainas käivat Vene agressiooni debatis ei käsitletud.

Ukrainat ei mainitud debatis üldse ja Venemaale viidati ainult üks kord - Vance'i möödaminnes tehtud  kommentaaris Venemaa sekkumise kohta 2016. aasta USA presidendivalimistesse, kirjutas The Kyiv Independent.

Peale saatejuhtide esimese küsimuse, mis keskendus käimasolevale konfliktile Lähis-Idas, jätkus debatt peamiselt USA sisepoliitilistel teemadel nagu majanduse olukord, abordiõigus, lastehoiu ja muud tavapärased debatiteemad.

Sellist teemavalikut kritiseerisid mitmed USA poliitikud.

Endine vabariiklasest kongresmen Adam Kinzinger, Trumpi ja Vance'i häälekas kriitik ning USA Ukrainale antava abi otsene toetaja, ütles, et moderaatorite suutmatus esitada küsimusi sõja kohta eiras reaalsust. "See on kõige olulisem välispoliitiline küsimus meie ees ja nad eirasid seda," kirjutas Kinzinger sotsiaalmeediakanalis X.

Sama kriitiline oli ka teine ​​endine vabariiklastest kongresmen Joe Walsh, kes on nüüdseks parteid lahkunud. "Kuidas said moderaatorid mitte esitada küsimust Ukraina kohta? Kuidas see võimalik on?" kirjutas ta X-s.

Septembris toimunud debatis asepresident Kamala Harrise ja Trumpi vahel oli sõda Ukrainas välispoliitilise debati keskmes. Harris kritiseeris Trumpi lubaduse pärast lõpetada sõda 24 tunniga ja süüdistas endist presidenti Ukrainast lahtiütlemise plaanis.

Kahe debati erinevuse tõid esile ka uudistekanali CNN kommentaatorid, kes ütlesid, et neid üllatas, et Vance'ile ja Walzile ei esitatud küsimusi pärast Teist maailmasõda suurima Euroopas käiva sõja kohta.

Demokraatide asepresidendikandidaat on Minnesota osariigi liberaalsete vaadetega kuberner ja endine keskkooliõpetaja Walz (60). Vabariiklaste asepresidendikandidaat Vance (40) on Ohio osariigi konservatiivne senaator ja enda noorusest menuka raamatu kirjutanud autor, kes on kujutanud end Ameerika Kesk-Lääne südamaa pojana, kellel on vastandlikud seisukohad selle suhtes, kuidas lahendada riigi ees seisvaid mureküsimusi.