"Kõik mõtted ei peaks Tallinna linnas ja üldse munitsipaalelus algama betoonivalust ja lõppema betoonivaluga. Betoonivalu ei saa olla inimelu katarsis," ütles peaminister Kristen Michal valitsuse pressikonverentsil.

"Tallinna haigla mõte on sündinud ikkagi sellest, et Tallinnas on mitmeid erinevaid haiglaid, erinevaid võimsusi, mis tasuks liita. Ja liita tasuks sellepärast, et ei toimuks asjatut konkurentsi ja tegelikult patsiendi ning tervishoiutöötajate huvides sellest sünniks rohkem kasu," lisas ta.

Michali sõnul võiks uus linnavalitsus arutada ja sõnastada koos tervisekassa, Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja sotsiaalministeeriumiga, milline saab olema patsiendi ja tervishoiutöötajate kasu ning milline tervishoiu pilt siin regioonis tervikuna. "Sellele järgnevalt saab küsida, milliseid maju meil on vaja, millised majad lähevad müüki, millised uued majad me rajame," sõnas Michal.

"Kui sa alustad Tallinna haigla arutelu sellest, et mul on suurepärane idee, teeme uue hoone, siis see ei saa olla arutelu objekt. Objekt peab olema see, et milline on see parem teenus, mida pakutakse siin regioonis patsiendile ja parem töökeskkond tervishoiutöötajatele," ütles ta veel.

"Meil ei ole erakondlikku seisukohta selles küsimuses formuleeritud. Mina suhtun isiklikult suhtun toetavalt Tallinna erinevatesse tegevustesse, mis puudutab tervishoius paremate tingimuste otsimist. See on mõistlik, see ongi linna ülesanne. Ja riik saab samamoodi kaasa aidata. Aga seda, mis puudutab riigi rahalist olukorda, et kui keegi tuleb ettepanekuga anda 300 miljonit, siis sellele oskab nii terviseminister kui ka rahandusminister anda väga sorava kirjelduse riigi rahanduslikust pildist," kommenteeris peaminister.

Pakosta: arendada tuleks personaalmeditsiini

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles samuti, et liiga palju tähelepanu on läinud betoonile ja ei ole väga selget arusaama, milline oleks kõige parem tänapäevane lahendus.

"Digiministrina lisaks siia juurde, et meil on fantastiline edulugu, mis puudutab personaalmeditsiini. Kui me mõtleme sellele, et me tahame päästa inimeste elusid, me tahame pikendada tervena elatud aastaid, me tahame, et kõik teenused oleksid väga täpselt inimestele kättesaadavad, inimeste haiglas viibimise aeg oleks võimalikult lühike ja veel rida häid eesmärke, siis meil on tegelikult ka globaalses mõttes olemas kõige parem alus, et kasutada digitaalseid vahendeid tervise parandamiseks," rääkis Pakosta.

"Kui me paneks selle betooni valamise raha nendesse personaalmeditsiini edasiarendustesse, siis iga inimene Eestis tõenäoliselt võidaks oma tervisele palju võimsamalt," lausus ta.

"Meil on lihtsalt maailma kõige parem terviseandmete ja personaalmeditsiini alus ehitatud. Meil on nii palju asju juba all. Sealt tuleks tiigrihüpetega edasi minna, aga see nõuab rahalisi ressursse, mida praegu Ligi (rahandusminister Jürgen Ligi - toim.) väga lahkelt ei jaga," ütles Pakosta veel.

Svet: see ei ole lihtsalt ühe karbi ehitamine

Taristuminister Vladimir Svet avaldas lootust, et linn leiab Tallinna haigla teemal riigiga ikkagi lahenduse.

"Minu tagasihoidlikud teadmised Tallinna haigla projekti kohta ja ka mu kogemus kohalike omavalitsuste valimistel kandidaadina, kes on toetanud selle haigla rajamist, võimaldavad mul öelda, et selle plaani taga ei ole lihtsalt ühe karbi ehitamine," ütles Svet.

"Ka siis kui me rajame Eestisse suure raha eest riigigümnaasiume, ei ole küsimus vaid selles, et see on uus maja, vaid see on uus teenuse kvaliteet, mida me saame klientidele pakkuda. Me peame vaatama seda pilti tervikuna. Me peame möönma, et olemasolevad Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla hooned on tugevalt amortiseerunud ja me peaksime küsima, et kui mõistlik on nendesse pikaajaliste investeeringute tegemine ja võrdlema seda variandiga, kus ehitatakse uus, eraldiseisev haigla," sõnas Svet.

"Mina väga tervitan seda lähenemist, mida on tutvustanud peaminister, et me peame lähtuma patsiendi võidust, me peame lähtuma sellest, et inimeste jaoks teenus muutuks paremaks ja me peaksime siinjuures vaatama laiemat pilti," lisas Svet.

"Tegelikult me teame, et Tallinnas asuvad haiglad praegu ja ka tulevikus teenindavad, mitte ainult pealinna elanikke, vaid suurt osa meie riigist. Ma arvan, et praegune poliitiline olukord ja selle diskussiooni tase loovad väga hea aluse selleks, et riigil ja Tallinnal tekiks koos ühine arusaam, kuidas pealinna piirkonnas ja terves Põhja-Eestis korraldada haiglate tööd," ütles taristuminister veel.