Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna üliõpilased on esmaspäevast saadik haamrikestega Türi kiriku seinu puhastanud ja skalpelliga lubjakihte eemaldanud.

"Siia keskele koonduks nagu selline lill, kust ümbert tuleb ring ja sealt siis sellised paksud "vorstikesed" ja mingid pintslitõmbed," kirjeldas üliõpilane Sonja Samuel leitut.

Üliõpilaste juhendaja Anneli Randla ütles, et peamine eesmärk on anda tudengitele praktikat, kuidas üht ajaloolist hoonet uurida, kuid töö tulemused koos soovitustega antakse edasi kohalikule kogudusele ja muinsuskaitseametile.

"Aga me oleme leidnud võlvide pealt mitmes kihis ilusaid maalinguid, kus on liiliaid ja muid lilli ja kujundeid, millest me päris täpselt aru ei saa. Aga ka võidukaare peal on mitu kihti maalinguid, nii et siin seda materjali on päris-päris palju," rääkis ta.

"See maaling, mille meie avasime, on hiliskeskaegne. Ma ise ei ole kunagi nii lähedal nii vanale asjale viibinud või oma käega saanud seda katsuda. Kindlasti väga põnev ja üllatav minu jaoks," rääkis Samuel.

Anneli Randla sõnul on inimesed harjunud, et Eesti kirikud ongi seest lubivalged, kuid varasemad uuringud on näidanud, et kõikides Järvamaa keskaegsetes kirikutes olid uhked seinamaalingud.

"Kõige uhkemalt ja seda, kuidas üks keskaegne kirik võis välja näha, näeb Koerus. Koeru kirikus on kõige suuremalt avatud neid maalinguid. Aga neid on kõigis Järvamaa kirikutes siiamaani tulnud," ütles ta.

Edasine sõltub Randla sõnul koguduse soovidest.

"See sõltub mitmest asjaolust. Ennekõike sellest, kuidas need kogudusele meeldivad ja mis on koguduse plaan edasi, kas nad tahavad mingit remonti hakata tegema. Kui see huvi on ja leiab ka vahendeid, siis need on nii heas seisukorras, et neid on täiesti võimalik ka avada. Selle kiriku saaks ka palju värvilisemaks," rääkis Randla.